Ennekõike puudutas see tema sõnul Ukrainale lähemaid riike, näiteks Leedus oli teatud liikumist pensionifondides märgata. Lisaks sõjaolukorrale oli see osalt ilmselt seotud ka pidurdamatu hinnakasvuga, mis inimeste käitumist mõjutab, leiab Kose.
Tema sõnul muudavad inimesed sageli oma suhtumist ka siis, kui fondide väärtus järsult langeb. «Õnneks on inimestel piisavalt rahatarkust, saamaks aru, et pensionifondis olev raha ei kao kuhugi,» lisas ta.
Murettekitav on aga tema sõnul see, et inimesed soovivad sageli teisest pensionisambast välja võetud raha kulutada tarbimisele või ootamatult suure kulu katteks. «Paljudel juhtudel jõuab varem välja võetud raha uuesti pensionifondi tagasi, seega miks mitte lasta sel fondis lihtsalt rahulikult kasvada?»
Ta toob näiteks 2008. ja 2009. aasta, mil kolmandast sambast võeti välja märkimisväärne hulk raha. «Mõneti on see arusaadav, kuna inimestel polnud vajalikke reserve ja paljud kaotasid töö. Tegelikult oleks võinud jätta selle summa pensionifondi kasvama,» nendib ta.
Kose soovitus on, et ootamatuteks elujuhtumiteks kõrvale pandud raha võiks seista kontol või hoiusel, aga mitte pensionifondis. Igapäevaeluga seotud ootamatute väljaminekute tarbeks võiks niisiis olla eraldi reservkonto ehk rahatagavara, mitte pensionifond.