Sõerd: riigi tuleva aasta laenuvajadus on 1,2 miljardit eurot

Aivar Sõerd. FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Riigikogu liige Aivar Sõerd märkis sotsiaalmeedias riigieelarve seisu ja Eesti võlakoormust analüüsides, et 2023. aastal on riigi laenuvajadus 1,2 miljardit eurot.

Neljapäeva hommikul selgusid riigi miljardise võlakirjaemissiooni tulemused. Intressimääraks kujunes neli protsenti aastas, ent Sõerd tõi välja, et Trading Economicsi andmetel on näiteks Itaalia 10-aastase võlakirja intress 4,5 protsenti.

«Viimane võrreldav Eesti pikaajalise võlakirja emissioon oli kaks aastat tagasi ja siis oli intressimäär 0,125 protsenti. See näitab, kui järsult on olukord riikide võlakirjaturul muutunud. Veel suve algul oli ootus, et sügisel võiks Eesti pikaajalise võlakirja intress tulla umbes Saksamaaga võrreldaval tasemel, ehk umbes 2 protsenti,» kirjutas ta.

Sõerdi sõnul arutati riigieelarvet ka kolmapäevasel riigikogu rahanduskomisjoni istungil. «Püüdsin selgust luua, mis arengud seisavad ees riigi kasvavate intressikulude osas, samuti milline on tänavune ja järgmise aasta riigi laenuvajadus. Seletuskirja andmetel kasvab valitsussektori võlg tänavu 1,33 miljardi euro võrra ja järgmisel aastal 784 miljoni euro võrra,» tõi ta välja, nentides samas, et need arvud ei näita tegelikku laenuvõtmise mahtu, sest lisaks eelarve nominaalse puudujäägi katmisele on laenu vaja võtta ka varasemate laenude tagasimaksmiseks, samuti tuleb arvestada niinimetatud riigieelarve finantseerimistehingutega. Laenuvajadust mõjutab ka likviidsusreservi jäägi muutus ehk tavapärane rahavoogude juhtimine.

«Riigieelarve seletuskirja andmetel võetakse tänavu laenu 1,5 miljardit eurot, sellest üks miljard peaks siis olema praegune miljardi euro võlakirja emissioon. Aasta esimeses pooles oli kaks lühiajalise võlakirja emissiooni, aastase ja pooleaastase tähtajaga. Pooleaastase tähtajaga võlakirjad lunastati septembris,» selgitas riigikogu liige ja endine rahandusminister.

Järgmisel aastal suureneb riigi võlg praegustel andmetel 784 miljoni euro võrra, kusjuures varasema laenu tagasimakseid tuleb järgmisel aastal teha 418 miljonit eurot. Varasemat laenu tuleb tagasi maksta aga uue kallima laenuga. Kokku on järgmise aasta laenuvajadus 1,2 miljardit eurot.

«Järgmise aasta laenuvajadust mõjutab ka see, et ilmselt kõik praegusest miljardi euro võlalakirjaemissiooniga saadud rahast ei kulu tänavu ära. Intressikulu osas kordan üle oma varasema seisukoha, et järgmise kümne aasta jooksul võib aastane intressikulu kerkida 400–500 miljoni euroni aastas. Pigem on see hinnang viimaseid arenguid silmas pidades tagasihoidlik,» nentis ta.

Järgmise aasta riigieelarve seletuskirja andmetel on Eesti järgmise aasta intressikulu üle 90 miljoni euro, aga see intressikulu prognoos tehti Sõerdi sõnul eeldusel, et pikaajalise võlakirja intress võiks olla 2,4 protsenti. «Praegune miljardi euro võlakirja emissioon näitab, et olukord on tükk maad karmim,» toonitas ta, lisades siiski, et samas saab riik ka oma varadelt varasemast suuremat intressi.