/nginx/o/2022/10/03/14874902t1hb306.jpg)
Osalt maksab Eesti riik seetõttu suuremat intressi, et meil on liiga lähedal selline naaber, kus ei saada aru, et keskaeg on läbi, kommenteeris Eesti valitsuse 10-aastase valitsuse võlakirja intressitaset SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Miks Eesti saab nii kallilt raha?
Kallis on suhteline ja hinnanguline mõiste. Kui me vaatame siin hiljutisi intressitasemeid, siis tundub muidugi kallivõitu. Kui me vaatame seda, palju meie riigivõlakirjade tootlused on ajalooliselt näiteks Saksamaa omadest erinenud, siis muidugi tundub ka nagu kallis. Kui me aga vaatame seda, et meil on reaalintressid ikka sügaval vee all ning ei paista ka sealt niipea välja ujuvat, siis ikkagi kõige hullem ei tundu. Muidugi spekulandi hing tahaks siin pikalt ja laialt «oleksitest» rääkida, kuid mis neist enam kasu?
Kas see on hinnang Eesti eelarvedistsipliinile, sõjas oleva riigiga piiri jagamisele või üldisele turuintressi tõusule?
Arvestades seda, kui kukupaid me vähemalt võrdlustes teistega oleme, siis selline enneolematu olukorraga selgitatav veidi lõdvem fiskaaldistsipliin küll kedagi vaevalt häirib. Paljude riikide rahandusministrid ilmselt näevad igal öösel unes seda, et neil on riigivõla ja SKT suhe sama suur nagu meil. Pigem ikka on asi selles, et üldine intressitase tõusnud. Protsendike Saksamaa 10-aastasele peale ning protsendike selle eest, et meil on liiga lähedal selline naaber, kus ei saada aru, et keskaeg on läbi. Samuti ma arvan, et üldiselt ei vaadata turgudel hetkel Eurot kui sellist eriti maia näoga ning ka seetõttu võis mõne turuosalise meelest olla õigustatud soov saada veidi rohkem tootlust-
Kuidas on euroala võlakirjaturul olukord muutunud? Mis hinnaga on teiste riikide valitused hiljuti raha tõstnud?
Riigivõlakirjade turg on dünaamiline ja pidev protsess, kus 10-aastase raha hind 10-aastaste riigivõlakirjade jaoks on pidevalt olemas. Pidevalt võetakse, pidevalt rullitakse üle. Leedu 10-aastane kaupleb 3,7% juures. Sloveenia, millega mõned turuosalised meid samas liigas mängivaks peavad 3,2% juures. Vaatame aga Euroopa kaarti ning vaatame, et Sloveenia naabrid paistavad normaalsemad ja leiame selgituse teatud riskipreemiale küll.
Kas Eestist riskantsemad ehk kõrgema tootlusega on turuintressi näol praegu ainult Kreeka ja Itaalia?
Euroala vaadates tundub hetkel tõesti nii. Aga, kui nüüd veidi ausamalt euroala riigivõlakirjade turule sisse vaadata, siis ega see Itaalia 10-aastase raha hind nüüd ilma teatud sekkumisteta nii madal ei oleks ka. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks sirge näoga itaallastele 10ks aastaks 4,5%ga raha anda. Ei, nad on muidu toredad. Mulle itaallased ja Itaalia väga meeldivad, kuid siiski Mooses on Mooses ja äri on äri.
Kas 4% 10-aastane intress on uus alustase Eesti ettevõtetele, kes tulevad pikaajalist raha laenama?
Raamatus on nii kirjas küll, et riigivõlakirja intress on riskivaba tulumäär ja jutul lõpp. Tegelikkus on nüansirikkam.
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)