/nginx/o/2022/05/10/14542222t1hdd81.jpg)
Kui veel mõnda aega tagasi räägiti arendajatest kui veidi veidrast rahvast, kellest suuremal osal oli pats ja kes mõtlesid hommikul esimese asjana sellele, kuidas uues masinas Linux käima vedada, siis tänaseks on olukord muutunud ning arendajateks saavad muusikud, pereemad, spordipoisid.
«Programmeerimine muutub iga aasta lihtsamaks, mis tähendab, et see muutub järjest ligipääsetavamaks suuremale hulgale inimestele. Kahekümne aasta eest pidi arendaja endas kandma meeletut tehnilist know-howd, täna saab aga hakata vaikselt ühest otsast minema, protsessori täpseid tööpõhimõtteid tundmata midagi suurt ära teha ning aja jooksul oma tehnoloogiaportfelli järjest võimekamaks kasvatada,» rääkis Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe. «Sisuliselt võib tänapäeval saada arendaja kõigist, kes mõistavad inglise keelt ja kel on programmeerimise vastu huvi.»
Ta lisas, et kuna arendajate järgi on meeletu nõudlus ning IT-arendused peavad seetõttu muutuma kiiremaks ja efektiivsemaks, siis on turul viimaste aastate jooksul kanda kinnitanud mitmed programmeerimiskeeled ja -raamistikud, mis üritavad uute IT-lahenduste loomise muuta nii lihtsaks kui võimalik, vähendades seeläbi ka nende pisidetailide hulka, mille juunior arendaja endale selgeks peab tegema, enne kui päriselt esimeste asjade kallal tööle saab asuda.
«Tänapäeval on programmeerima õppimine veidi nagu uue keele ära õppimine – pead end kurssi viima sõnavara ja grammatikaga, kuid uues keeles millegi ära tegemiseks ei pea enam teadma keele päritoluriigi esimese presidendi ema nime või seda, kui tihti sealsel peatänaval järjekorras kolmas valgusfoor katki läheb,» selgitas ta. «Muidugi avardavad sellised teadmised keele ära kasutamise võimalusi, kuid esimesed sammud saab teha neid pisidetaile teadmata. Aja jooksul ja kogemuste kogunemisel saab lihtsalt oma teadmistepagasit täiendada, et enam ka edge-case’ide puhul hätta ei jääks.»
Lisaks sellele, et aja jooksul on ligipääsetavamaks muutunud programmeerimise tehniline pool, on Põllumäe sõnul viimaste aastate jooksul IT-tiimides ja ühiskonnas laiemalt toimunud ka suur kultuuriline areng, mis teeb otsuse arendajaks hakata järjest lihtsamaks: kunagi vaadati IThuvilisi kui veidrikke ja nohikuid, kes olid natuke omamoodi, tänaseks on arendajaks saamine aga muutunud youtuberiks hakkamise kõrval üheks kõige ihaldatumaks karjääriteeks.
«Eelneva toel on IT-tiimid muutunud ka oluliselt mitmekesisemaks ning kadunud on stigma, et arendajaks sobivad ainult mehed või inimesed, kes on maast-madalast armastanud matemaatikat ja füüsikat,» rääkis ta. «Mida päev edasi, seda erinäolisemad arendusmeeskonnad on. Ajalooliste taakade tõttu on endiselt arendajate seas küll enamuses mehed ja inimesed, kelle soontes voolavad numbrid, kuid iga päev liitub tiimidega inimesi, kes on «traditsiooniliste» arendajate täielikult vastandid.»
«See tekitab ka positiivse olukorra, kus inimesed, kes aastaid tagasi ei pruukinud end IT-sektoris töötamas näha, näevad ja kuulevad nüüd, et nende moodi inimesed töötavad juba praegu sarnastel positsioonidel – seega miks ei võiks seda teha ka nemad?» märkis Põllumäe. «See töötab selgelt ka praktikas: iga aasta liitub ümberõppeprogrammidega järjest rohkem inimesi, kes on kunagi endale valinud küll teise eriala, kuid näevad nüüd, et tegelikult on just IT huvitav valdkond, mis suudab pakkuda neile midagi sellist, millele nad enne isegi mõelda ei pruukinud.»
«Täna ei saa enam öelda, et arendajaks sobib inimtüüp A, B, või C. Arendajaks sobib ja võib saada iga inimene, kes valdkonna vastu huvi tunneb ja kes on nõus tegema selle ajalise investeeringu, et endale põhitõed selgeks teha ja mõista, kuidas programmeerimine töötab. See ei tähenda, et see alati meeletult lihtne oleks, kuid võrreldes sellega, milline oli olukord kunagi, on vahe selgelt märgatav,» lisas ta. «Seega kui huvi on, siis tasub end proovile panna. Kaotada on üsnagi vähe, võita aga metsikult.»
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)