E, 28.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Võlad pärsivad ettevõtete võimekust investeerida

PM Majandus
Võlad pärsivad ettevõtete võimekust investeerida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Laekumata rahad muudavad ettevõtte elu keeruliseks.
Laekumata rahad muudavad ettevõtte elu keeruliseks. Foto: SWNS/SWNS

Intrumi Euroopa maksete iga-aastase aruande kohaselt on ettevõtetel raske hilinenud maksete ja pikendatud tähtaegadega hakkama saada; sellest tulenevalt oli mitmel Eesti ettevõttel paljudes valdkondades vähe investeeringuid, nad ei suutnud toote- ja teenusevalikut laiendada, jätkusuutlikkust parandada ega tarnijatele kiiremini tasuda.

Enamiku Eesti ettevõtete jaoks 2021. aastal krediidikahjud vähenesid või jäid stabiilseks, vastavalt 31 protsenti ja 35 protsenti. Sellegipoolest on krediidikahjud kujunenud Eesti ja Euroopa ettevõtete jaoks suureks probleemiks – kui mullu tunnistas 46 protsenti Euroopa ettevõtetest, et krediidikahjud on muutunud klientide maksetega seoses problemaatiliseks, siis tänavu on selline mure juba 60 protsendil Euroopa ettevõtetest. Eriti rängalt on kannatada saanud Baltikumi ettevõtted – 73 protsenti Eesti, 77 protsenti Leedu ja 80 protsenti Läti ettevõtetest peavad krediidikahju problemaatiliseks, teatas Intrum.

Uuringu järgi peab 86 protsenti Eesti ettevõtetest oluliseks probleemiks võlgnikke, kes maksavad pärast määratud tähtaega – väike tõus võrreldes 2021. aastaga, mil sama tundis 84 protsenti ettevõtetest. Pikki maksetähtaegu peetakse vähem problemaatiliseks kui aasta varem: 76 protsenti Eesti ettevõtetest näeb seda murekohana, võrreldes 81 protsendiga mullu. Küll aga peavad Eesti ettevõtted kliendimaksete puhul tõsiseks probleemiks krediidikahju, mis kasvas poole võrra: 2022. aastal 73 protsenti, 2021. aastal 47 protsenti.

«Kuna inflatsioonikriisi kestuse osas on vähe kindlust, on järgnevate kuude jooksul vaja paremaid strateegiaid – investeerida uutesse oskustesse ja tehnoloogiatesse, vaadata üle kogu arveldus- ja võlgade sissenõudmissüsteem, vajadusel sissenõudmine allhankega ning ESG tulemuslikkuse parandamine,» ütles Intrum Balticsi tegevdirektor Ilva Valeika.

Kõikjal Euroopas on ettearvamatus majanduskeskkonnas kasvanud maksete hilinemine muret tekitav. Siiski on põhjust olla optimistlik võlgade ja rahavoogude üldise pildi suhtes – kolmveerand Euroopa vastajatest ütles, et nende jaoks on võlahalduse parandamine järgneva 12 kuu strateegiline prioriteet. Venemaa sissetung Ukrainasse võis olla selle nihke katalüsaatoriks.

Enne sõda – uuring oli ilmunud viis nädalat enne sõja algust – muretses 52 protsenti ettevõtetest, et järgneva 12 kuu jooksul suureneb hilinenud maksete risk. Pärast Venemaa sissetungi tõusis see näitaja 61 protsendini. Kui enne konflikti keskendus võlgade haldamisele kui strateegilisele prioriteedile 71 protsenti vastanutest, siis pärast sõjategevuse algust veebruari lõpus kasvas see näitaja 81 protsendini.

Märksõnad
Tagasi üles