/nginx/o/2021/11/08/14189835t1h5cd4.jpg)
Maaeluministeerium suunab riigieelarves täiendavad 10 miljonit eurot toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks, et tagada toidutööstuse jätkusuutlikkus nii tava- kui ka kriisiolukorras, selgitas minister Urmas Kruuse riigikogu rahanduskomisjonile 2023. aasta eelarves toidujulgeolekule plaanitavate vahendite vajalikkust.
«Niisamuti, nagu kultuuri, hariduse või riigikaitse valdkonnas, peame enda riigis kõige suuremad tegijad olema me ise. Seda ka toidutootmises, sest ükskõik millise tegevuse või võime tagajateks on lõpuks inimesed, kes peavad sööma. Toit ei ole kriisiolukorras midagi iseenesestmõistetavat ja nagu oleme saanud kinnitust Ukraina sõjast, moodustab see olulise osa riigikaitsevundamendist,» toonitas Kruuse.
Toidutootmisega suudab Eesti tema sõnul praegu enda vajadused kenasti ära katta – näiteks ületavad piima-, teravilja- ja kalatoodang riigisisese tarbimise suure varuga.
«Arenemisruumi on kindlasti toidu varustuskindluses ja tarneahelate toimimises, toidu kui esmatarbekauba tootmine ja kättesaadavus peab jätkuma ka kriisiolukorras. Selleks vaatame üle tegevuskavasid näiteks elektrikatkestusteks, aga loome ka reaalseid võimekusi kriisiolukordade mõju vähendamiseks läbi tootmist ja varustamise jätkamist võimaldava toetava taristu,» avas minister toidujulgeoleku arendustegevusi.
Lisaks toidujulgeolekule suunab maaeluministeerium 2023. aasta riigieelarvest täiendavalt 400 000 eurot mahetooraine kasutamise soodustamiseks haridusasutustes, et panustada teadlikult tervisliku ja jätkusuutliku tarbimise õpetamisse võimalikult noortele. 1,7 miljonit eurot eraldatakse teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks ja seeläbi toidu tootmise toimepidevuse ning roheülemineku toetamiseks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)