:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/10/05/14878629t1he2b5.jpg)
ELi riigid on Venemaale maksnud fossiilenergia eest pärast Ukraina sõja algust kokku juba üle saja miljardi euro, selgus Soome kliimauuringute keskuse CREA analüüsist.
ELi riigid maksavad Venemaale endiselt energiatarnete eest 260 miljonit eurot päevas (1)
Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air – CREA) andmetel on söeimport Venemaalt peatunud ja gaasiimport tublisti vähenenud. Samas jätkavad ELi riigid endiselt toornafta, naftasaaduste, veeldatud maagaasi (LNG) ja torugaasi importi ligikaudu 260 miljoni euro väärtuses päevas.
«Fossiilkütuste eksport Venemaalt ELi riikidesse on võrreldes märtsiga vähenenud poole võrra, samas kui Venemaa eksport teistesse riikidesse on jäänud peaaegu muutumatuks,» märkis CREA analüüsi koostanud Lauri Myllyvirta. «Seetõttu on Venemaa fossiilkütuste eksport vähenenud 30 protsenti, kuid EL on endiselt Venemaa suurim fossiilkütuste turg.»
Eesti on CREA analüüsis välja toodud Euroopa Liidu suuremate Venemaa energia importijate pingerivis 18. kohal.
/nginx/o/2022/10/05/14878617t1hf444.png)
Septembris langes fossiilkütuste import Venemaalt ELi riikidesse augustiga võrreldes 14 protsenti. Söemüük lõppes täielikult 10. augustil, nagu ELi viiendas sanktsioonipaketis oli ette nähtud. Selle asemel on Venemaa kivisütt üha enam eksportinud teistesse riikidesse, sealhulgas Türki.
CREA hinnangul on kaks kolmandikku Venemaalt kivisütt vedavatest laevadest kuulunud ELi riikidele. «Seega oleks ELil võimalus ka seda kaubavahetust piirata,» leidis Myllyvirta.
Kui Venemaa fossiilkütustele oleks kohe pärast seda seatud hinnalagi, kui küsimust G7 kohtumisel esimest korda arutati, võinuks Venemaa tulud olla kuni 11 miljardit eurot väiksemad kui juuli alguses.
Venemaa sissetulekuid oleks saanud CREA hinnangul veelgi kärpida, kui hinnalagi oleks kehtinud kõikidele fossiilkütustele, mida veetakse ELis registreeritud või siin kindlustatud laevadega. «Sel juhul oleks Venemaa sissetulek fossiilkütustest võinud väheneda 14,1 miljardi euro võrra.»
/nginx/o/2022/10/05/14878620t1hc379.png)