Luminor: sularahas eelistab arveldada vaid iga kümnes eestlane

Sularaha. Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Ligi pooltel Eesti elanikel on tulnud ette raskusi turul, laadal või festivalil pangakaardiga maksmisel, selgub Luminori tellitud uuringust. Veerand elanikest on olnud olukorras, kus kaardiga maksmine pole võimalik näiteks ilusalongis või juuksuris.

Balti riikide võrdluses on kaardimaksed kõige enam levinud just Eestis, kus neid eelistab iga päev 88% elanikest. Vaid iga kümnes Eesti inimene eelistab jätkuvalt arveldada sularahas. Lätis eelistab kaardimakseid peamise makseviisina 81% ning Leedus 82% elanikest.

Tänavu teises kvartalis tehti Eesti Panga statistika kohaselt Eesti müügikohtades 1,8 miljardi euro väärtuses kaarditehinguid. «Kaarditehingute arvu kasv müügikohtades jätkub vaikselt, aga pidevalt ning tavainimese jaoks on see ka kõige turvalisem makseviis. Üha rohkem lisandub võimalusi siduda pangakaart ka telefoni või teise nutiseadmega, mis pakub võimalust veelgi mugavamalt maksta,» ütles Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits.

Sularaha kantakse kaasas vähe

Kaardimakse võimaluse puudumisel on ligi kolmandik inimesi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus olnud pettunud ning pidanud soovitud kauba ostmata jätma. Iga viies sellises olukorras Eesti inimene on pärast negatiivset kogemust sama müügikohta või teenusepakkujat hiljem vältinud. Vaid iga kümnes naasis pärast automaadist raha väljavõtmist samasse kohta kauba või teenuse eest maksma.

Eesti inimesed kannavad sularaha kaasas pigem vähe ning 14% vastanutest ei ole seda üldse, selgus küsitlusest. Enam kui sada eurot on rahakotis vaid 6% vastanutest. Tavapäraselt jäävad kaasas kantavad summad palju väiksemaks: alla kümne euro on pidevalt kaasas 13% ja kümme kuni kakskümmend eurot 23% Eesti inimestest.

«Kui kaardiga maksta ei saa, jääb sageli kaup katki, sest ostuks piisaval hulgal sularaha pole paljudel lihtsalt kaasas,» lisas Ilkevits.