Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/06/999736t1h8c22.jpg)
Vaielda Brüsselis vastu kasinusele? László Andor võib kinnitada, et see on olnud üks donkihhotlik ettevõtmine.
Muuhulgas tähendas see Euroopa Liidu sotsiaalvoliniku jaoks Twitteri kaudu hädaldamist, kuivõrd halvasti mõjuksid automaatsed sanktsioonid võlaikkes euromaadele. Ning hoiatuskõnede pidamist tundmatutes mõttekodades, et kärped ilma investeeringuteta lämmatavad Euroopa põdura perifeeria ära.
Aga täna ei ole Andor enam üksik hüüdja hääl.
Euroala hädariikidest tulvavad üha masendavamad majandusandmed, mis näivad õigustavat voliniku argumenti, et karmi kasinuse poliitika võib anda tagasilöögi. Kreeka rahvusvaheliste võlausaldajate veebruarikuine (ja salastatud) raport tunnistas esmakordselt Ateena programmis sisalduvaid «fundamentaalseid pingeid». Markiti uuringu andmetel tabas Kreeka tööstust veebruaris ligi 13 aasta järseim langus.
«Kreeka puhul... on rohi, mida kasutatakse, ekstreemselt nõudlik – ja võib tappa patsiendi,» ütles Ungarist pärit Andor. «Keegi ei usu ju tegelikult – kui just ei ole tegemist väga naiivse inimesega – et kui sa kärbid palkasid 20 protsenti, siis järgmisel nädalal hakkavad nad autosid eksportima.»
Voliniku skeptitsism kõlab Euroopa Komisjoni kontekstis vaat et ketserlikult. Alles sai ju komisjon väe riikide eelarveid uurida ja trahvisoovitusi anda, kui mõni riik oma puudujääke drastiliselt ei vähenda.
Siiski on «kasinus vs kasv» debatt kogu kontinendi poliitikas vägisi maad võtmas. Prantsusmaal tahab sotsialistist presidendikandidaat François Hollande ELi värske eelarvediili üle vaadata. Taani uus sotsdemokraadist peaminister Helle Thorning-Schmidt nõuab suunatud stiimuleid. Hollandi koalitsioon on lõhestatud selle üle, kuidas täita ELi eelarve-eesmärgid. Hispaania teatas aga, et sülitab nende eesmärkide peale – Brüsseli suureks meelehärmiks.
Andor ütleb, et Euroopa probleemid ei tulene vaid Kreeka või Hispaania tööliste liiga kõrgetest palkadest ja sellest johtuvast konkurentsivõime puudumisest. Ta väidab, et nõudlust on pärssinud Saksa tööliste liiga madalad palgad.
«See on Euroopa huvides, et riikides, kus palkasid saaks tõsta, tuleks neid ka tõsta,» ütleb Andor.
Suurbritannias majandushariduse omandanud Andor maandus oma praegusel tööpostil pärast seda, kui oli juhtinud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka (EBRD), mis aitas suunata laenusid ja investeeringuid Ida-Euroopasse.
See kogemus on kujundanud ka tema vaateid eurokriisile. Ta märgib, et arengumaades käivad Rahvusvahelise Valuutafondi lühiajaliste laenudega kaasas Maailmapanga pikaajalised kohanemisprogrammid, mis annavad riikidele aega oma eelarved korda seada. Euroala riikide jaoks sellist poliitikat ei ole.
«See on väga väga veider, et kolmanda maailma kontekstis lisatakse lühiajalistele finantseeringutele see pikaajalike struktuurne abi, aga Euroopa Liidus ei tulnud kohe pähe mõlemat rakendada,» ütleb ta ja väidab, et vaja oleks Marshalli plaani: projektide finantseerimist Euroopa Investeerimispanga kaudu, rohkem riiklikult toetatud otseinvesteeringuid ja pikaajalist plaani konkurentsivõime parandamiseks.
Sarnaseid hääli on hakanud kostma ka mõnede Euroopa poliitikute suust. Kuna kasinusretoorika on aga Brüsselis kuude kaupa niivõrd valdav olnud, tulevad muutused üsna kindlasti aeglasemalt, kui Andorile meeldiks.
«Intellektuaalsel tasandil on olnud selge suund, et eelarvekärped üksi teevad triki ära,» ütleb ta. «Aga lisameetmetest oleks rohkem kasu.»
Copyright The Financial Times Limited 2012