/nginx/o/2022/10/04/14875864t1h3249.jpg)
Elektriautode turu kiire kasv suurendab nõudlust laadimispunktide järele, mis muutub suureks probleemiks hoonete valdajatele kõikides Balti riikides juba järgmise viie aasta jooksul, tõdeb Schneideri Balti riikide elektritoodete arendusjuht Gatis Arajums. Olemasolevad maanteede ääres paiknevad avalikud laadimispunktid ei lahenda põhilist e-liikuvuse ees seisvat probleemi, sest elektriautode omanikud eelistavad laadida oma elektriautosid enamasti kodus või tööl.
Arajumsi sõnul on nõudlus elektriautode järele kasvanud viimastel aastatel kiiresti kogu Balti regioonis, suurendades vajadust elektriautode uute laadimislahenduste järele.
«Praegu ollakse Balti riikides keskendunud kiirlaadimisjaamade võrgu arendamisele, mitte nende laadimislahenduste rakendamisele erasektoris, kus inimesed tavaliselt elektriautosid laevad. Elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto kasutamise harjumused on radikaalselt erinevad. Kütusepaagi täitmine tanklas käib kiiresti, kuid 95% juhtudest laevad inimesed oma elektriautot kas kodus või tööl ja see võtab aega 2 kuni 8 tundi. Teeäärseid laadimisjaamu kasutavad juhid ainult pikemate sõitude ajal,» märgib Gatis Arajums.
«Suurimaks takistuseks e-liikuvuse arendamisel on puudulik taristu ja ebapiisav elektrivõimsus laadimispunktides, mis asuvad parklates ja suuremates hoonetes, nt kaubanduskeskustes. Kuidas Balti riigid sellele probleemile lahenduse leiavad, sõltub täna tegelikult erainvestoritest, sest iga riigi e-liikuvuse strateegia ja prioriteedid on erinevad. Praegu on väga oluline, et kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad ja võrguettevõtted näeksid oma projekteerimiskavades ette elektriautodele piisava laadimisjaamade taristu,» märgib Arajums.
Elektriautode laadimiseks piisava võimsuse tagamiseks tuleb ajakohastada nii hoonete elektrivõrke kui ka võrgutaristut. Lisaks on vaja rajada lihtsalt ligipääsetavaid laadimispunkte, et rahuldada lähitulevikus hüppeliselt kasvavat nõudlust. Hinnanguliselt suurendab elektrisõidukite laadimine hoonete elektritarbimist tulevikus umbes 40 protsendi võrra.
/nginx/o/2022/10/04/14875869t1hd4f8.jpg)
E-liikuvuse areng muudab järk-järgult haldus-, ühiskondlikele ja ärihoonetele esitatavaid nõudmisi. Igal hommikul hakkavad hoonetes täisvõimsusel tööle sajad arvutid, ventilatsioon, jahutussüsteemid ja kohvimasinad. Nendele lisanduvad üha suurem arv elektriautosid, sest juhid soovivad oma autosid laadida ajal, kui nad viibivad kontoris, kaubanduskeskuseses või kinos. See tekitab elektrijaotussüsteemides suure koormuse. Hoonetes, mis ei ole selleks ajakohastatud, võib see kahjustada elektrisüsteemi või isegi tekitada piirkonnas ulatuslike elektrikatkestusi.
Scneider näeb probleemi lahendusena enda välja töötatud digilahendust, elektriautode aruka laadimise võrgustikku või ökosüsteemi «EcoStruxure for eMobility», mida ettvõte ise nimetab kogu elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri selgrooks. Lahendus aitab vältida tippude teket elektrivõrgus ja tagada selle tõrgeteta toimimist. Ajal, mil energiavajadus võrgus on suurim, ei laeta kõiki elektriautosid korraga, vaid kasutatakse maksimaalset võimalikku võimsust. See tagab nii laadimisprotsessi järjepidevuse kui ka kogu energiavarustussüsteemi stabiilsuse, kirjeldab Arajums.
eMobility digisüsteem, kuhu on ühendatud elektriautode laadimisseadmed, analüüsib andmeid reaalajas ja koordineerib kogu laadimisprotsessi, võttes arvesse võrgu koormust, elektri hetkehinda, teiste võrku ühendatud seadmete ja autode energiatarbimist ning on ka võimeline prognoosima tarbimist.
Elektriautode müük maailmas kahekordistub igal aastal. 2022. aasta teises kvartalis kasvas Euroopa autotootjate assotsiatsiooni ACEA andmetel elektriautode müük ELis 9,9%. Hinnanguliselt on 2030. aastaks maailmas liikluses üle 130 miljoni elektrisõiduki. E-liikuvuse hüpe on järgmise kümnendi üks suurimaid energiahalduse väljakutseid, millega haldus-, ühiskondlike ja ärihoonete haldajad kõige enam silmitsi seisavad
Kõige arenenumatel elektriautode turgudel Hiinas, ELis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides laaditakse elektriautosid põhiliselt mitte maanteeäärsetes laadimisjaamades, vaid elamutes ja ärihoonetes. Ärikonsultatsioonifirma McKinsey hinnangul rajatakse maailmas 2030. aastaks hoonetesse 55 miljonit uut laadimispunkti, mis tarbivad kokku 525 TWh elektrienergiat. Seda on umbes sama palju kui praegu on Saksamaa aastane elektritarbimine.
Lisastiimuliks investoritele, kes otsivad tõhusamaid tehnoloogiaid, mis aitaksid energiaressursse arukamalt hallata, on kõrgustesse sööstnud elektrihind. Hinnanguliselt saaks kasutajad aruka laadimisvõrguga säästa oma kulutustest kuni 70% võrreldes avalike laadimispunktidega ning hoonete valdajate jaoks on see võimalus kasutada energiat säästlikumalt ja vähendada süsinikdioksiidi heitmeid.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)