Eesti Energia: börsihinna asemel tuleb edaspidi vaadata kvoodihinda

Eesti Energia kontor. Foto: Eero Vabamägi

Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis CO2 hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.

Eesti sai möödunud nädalal teada universaalteenuse hinna. Konkurentsiameti kooskõlastatud tootmishind võib muutuda koos sisendhindade muutumisega ja nende sisendite üks olulisemaid ja kõikuvamaid komponente on CO2 hind, kirjutab Miller oma nädalaülevaates. 

Seepärast tuleks vaadata, mis on CO2 hinna prognoos, et mõista, kuidas universaalteenuse hind võiks areneda. EUA ehk kaubeldava CO2 kvoodi hind on alates eelmise aasta detsembrist liikunud enamasti vahemikus 75–95 eurot tonn. Möödunud nädala keskmine CO2 hind oli 67,2 eurot tonnist (-2,5 eurot tonnist võrreldes nädal varasemaga) ehk aasta lõikes pigem odav ja alla aasta keskmise hinna.

EUA turu eripära on, et kvootide pakkumine turule ja seeläbi ka hinnakujundus on täielikult Euroopa Komisjoni kontrolli all. Ka nõudlus on Euroopa kliimapoliitikast lähtuvalt tehislikult tekitatud. CO2 turg on seni Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks üks peamiseid ja efektiivsemaid tööriistu.

Lühiajaliselt hinda ei kontrollita ja turul on see tihti vägagi volatiilne olnud. Pikas vaates on hinnaprognoosi suund aga teada, sest see peegeldab Euroopa kliimaeesmärke, mille saavutamiseks peab CO2 hind ülespoole minema. Energiakriis on sellele trendile praegu pausi teinud, kuid Euroopa ei ole oma kliimaeesmärkidest loobunud.

Tarbijatel, kellel on soodsalt fikseeritud hinnaga pikaajalised paketid, tasub kindlasti läbi mõelda, kas tasub mõni euro odavamale universaalteenusele üle minna. CO2 olulisel kallinemisel kandub hinnatõus üle ka universaalteenuse hinda.

Külm ilm suurendab Euroopa gaasitarbimist

Euroopa Liidu energiaministrid jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele kõrge elektrihinna hüvitamise meetmetes, millega seatakse riikidele kohustus vähendada tiputundidel elektritarbimist 5% võrra ning soovituslikult vähendada elektri kogunõudlust 10%. Samuti seatakse sissetuleku lagi 180 eurot megavatt-tunnilt kõigile elektritootjatele, kes ei kasuta gaasi.

Fossiilkütuseid tootvad ettevõtted peavad edaspidi tasuma kasumimaksu. Eesti majandusministri sõnul Eesti seda põlevkiviõlitootjatele ei kehtesta ning elektritootjatel tuleb sissetuleku laest üle jääv raha riigieelarve asemel suunata roheinvesteeringutesse.

Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) prognoosib järgmiseks aastaks Euroopasse praeguse rekordmadala gaasitarbimise jätkuvat vähenemist, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa tarnesuuna kokkukuivamine ja sellest tingitud kõrge hind. Kui tänavu on OECD Euroopa riikides tarbimine vähenenud 10%, siis järgmisel aastal kahaneb see IEA hinnangul veel 4%. Enim vähendab gaasitarbimist tööstussektor ja energiatootmine.

Euroopa Liit ärgitab gaasitarbimist vabatahtlikult 15% võrra vähendama. Kui seda ei tehta ja Venemaa oma veel toimivad gaasitarned üle Valgevene ja Ukraina peataks, võivad hoidlad veebruariks tühjeneda kriitilisele 5% tasemele ja hilise ning külma talve korral põhjustada häiringuid, hindab IEA.

Ehkki veeldatud maagaasi (LNG) importi on kõvasti suurendatud, tuleb tarbimist sellest sõltumata olulisel määral vähendada. Saksamaal on probleemiks aga eratarbijad ja väiksemad firmad, kes hoolimata ühiskondlikest sõnumitest suurendasid esimeste külmemate ilmade saabudes oma gaasitarbimist viimase viie aasta keskmisega võrreldes 14,5 protsenti.

Kui inimesed oma käitumist ei muuda, võib talvel tekkida gaasi puudujääk, hoiatas Saksamaa gaasivõrgu eest vastutava ettevõtte juht. Ärevuse kasvu näitab seegi, et kui varem arvati tõeliseks väljakutseks saavat külm talv, siis nüüd võib keskeurooplaste jaoks tõsised probleemid kaasa tuua ka tavapärane talv. Nii vaadatakse ilmateadet lootuses, et tänavu tali siiski taeva jääks.

Venemaa sõda Euroopa vastu jõudis uude ja ohtlikku etappi

Üllatunud ja murelikud pilgud pöörati aga Läänemerele, kus avastati ulatuslikud Venemaad ja Saksamaad ühendavate gaasitorude Nord Stream lekked. Lekete tulemusel võivad tarned nende kaudu olla igaveseks lõppenud, kuna torudesse pääsev merevesi nad läbi roostetab.

Gaasiturule sellest sündmusest suurt mõju ei olnud, kuna gaasi sealtkaudu Venemaalt Euroopasse mõnda aega enam ei tulnud. Küll on aga tegemist ühe Läänemere viimse aja suurima keskkonnaõnnetusega, milleks tundub, et keegi valmis ei olnud.

Õhku paiskunud metaan on lähema 20 aasta jooksul 80 korda ohtlikum kasvuhoonegaas, kui selle põletamisel tekkiv CO2. Lekete põhjused ei ole veel teada, kuid kuna need põhjustanud plahvatustes kahtlustatakse Venemaa sabotaaži, tugevdas praegu Euroopat maagaasiga varustav Norra koos NATO liitlastega oluliselt valvet oma torujuhtmete piirkonnas. Nii on Venemaa sõda Euroopa vastu jõudnud uude ja ohtlikku etappi.

Gazprom lisas Euroopa energiakriisile eelmisel nädalal veel ühe peatüki, peatades tarned Itaaliasse. Varem kuni 40 protsenti gaasist Venemaalt importinud Itaalia on sõltuvust Põhja-Aafrika riikide abil jõuliselt vähendanud ja peaks uue olukorraga toime tulema.

Võrreldes aasta algusega on gaasitarned Venemaalt Euroopasse vähenenud üle kuue korra. Ka Itaalia saatis pärast Nord Streami lekke avastamist mereväe oma torujuhtmeid valvama.

Nädala keskmine gaasi hind oli 188,7 eurot/MWh, mis on 0,8 eurot/MWh kallim võrreldes eelmise nädalaga. Pärast Nord Streami gaasitorude plahvatuste tagajärjel neljast kohast tugevasti lekkima hakkamist tõusis gaasi hind märgatavalt, 33,4 eurot/MWh.

Hind tõusis ainult kaks päeva ja hakkas langema juba neljapäeval, kuna fundamentaalne tarneolukord tegelikult ei muutunud: turg ei ole arvestanud selleks talveks Nords Streami kaudu Venemaalt tuleva gaasiga. Hinda aitasid alla tuua ka Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsusjuhtide lubadused tulla sel nädalal välja uute energiakriisi leevendusmeetmetega. Muu hulgas pole laualt maas mõte kehtestada gaasi hulgihinna lagi, kuigi sellest gaasi juurde ei tekiks.

Üha uusi hoiatusi kostub Euroopa põllumajandussektorist. Väetisetootjad sulgevad kõrge gaasihinna tõttu tehaseid, sest just odav Vene maagaas on seni olnud lämmastikväetiste tootmise sisendiks. Nüüd peavad põllumehed otsima hädalahendusi, sest talumatult kallid on nii väetised kui energia. Selgituseks olgu märgitud, et umbes 80 protsenti tööstuslikult toodetud ammoniaagist kasutatakse väetistes. Kui 2021. aasta hakul maksis tonn ammoniaaki alla 300 dollari, siis praegune hind on üle 1300 dollari.

Naftariike ühendav organisatsioon OPEC kaalub tootmise vähendamist 1 miljoni barreli võrra päevas, sest barreli hind langes eelmisel nädalal 82 dollarini. Otsust on oodata sel kolmapäeval. Hiina teatas möödunud nädalal, et suurendab naftatoodete eksporti 15 miljoni tonni võrra, mis on tingitud soovist turgutada koroonapandeemiast räsitud majandust.

Ahvenamaa juurde kerkib juba lähiaastail rohkelt meretuulikuid

Läänemere piirkonnast on ka positiivseid uudiseid. Nimelt teatasid Rootsi tuuleenergia arendaja OX2 AB ja investeerimisfirma Alandsbanken Fondbolag, et plaanivad Ahvenamaa juurde rajada kaks meretuuleparki, mis tervikuna oleks 9000-megavatise võimsusega maailma suurimad omataolised. Investeeringu suuruseks hinnatakse enam kui 20 miljardit eurot ja investeerimisotsust planeeritakse 2025. või 2026. aastasse.

Juba aastaks 2024 on eesmärk 1500 MW tuulevõimsust turule juurde tuua, millest oleks ka Eesti hinnale juba tuntav mõju. Rohkem tuuleenergiat vähendab ka sõltuvust Venemaa gaasilõksust, kuna Baltikumi ja Soome gaasijaamasid peaks siis harvem käima panema ja kallist gaasi jaguks kauemaks.

Euroopa suurim tuumareaktor, Soomes asuv Olkiluoto 3 saavutas möödunud nädala keskel maksimaalse tootmisvõimsuse, 1600 megavatti. Jaam on endiselt testimisfaasis, tavapärases rütmis energiatootmise algus on planeeritud detsembrisse. Olkiluoto kolm tuumajaama toodavad nüüd 40 protsenti Soome elektrist.

Norra teatas aga, et suurendab naftaeksporti Euroopa rafineerimistehastesse, et aidata asendada Venemaalt meritsi tarnitavat naftat pärast seda, kui sellele detsembri alguses rakenduvad sanktsioonid.

Narva jaamadest oli eelmisel nädalal saadaval keskmiselt 732 MW. Alanud töönädala lõpuni on turult eemal pikalt planeeritud aastahoolduses olev Eesti Elektrijaama 3. plokk, esmaspäevast läks sarnasesse hooldusesse Auvere elektrijaam, mis on tagasi rivis 18. novembril.