L, 10.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Mobilisatsioon lõi Venemaa kinnisvaraturu upakile

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Mobilisatsioon lõi Venemaa kinnisvaraturu upakile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elumaja Moskvas, mille otsaseinal on plakat Vene armee nn erioperatsiooni kohta Ukrainas.
Elumaja Moskvas, mille otsaseinal on plakat Vene armee nn erioperatsiooni kohta Ukrainas. Foto: Maxim Shipenkov

Venemaal väljakuulutatud osaline mobilisatsioon on laastamas riigi kinnisvarasektorit: pakkumist tuleb turule iga päevaga juurde, kuid ostjad on kadunud, kurdavad maaklerid.

Vene ühe suurema ajalehe Komsomolskaja Pravda teatel on maaklerid ja kinnisvarafirmad mures, kuna kinnisvaraturg on hangumas. Eriti hull olla seis Moskva kallima hinnaklassi üürikorteritega, kus pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist oli huvi mõne päevaga kukkunud ligi 50 protsenti.

Samuti liigub Vene kinnisvarafirmade ringkondades jutt, et mobilisatsioonist pääsenud mehed tegelevad turul dumping'uga – eesmärk on kiiresti korter maha müüa ja endale välismaal elamiseks raha teenida. 

Kinnisvaragrupi Rodina kaasomanik Vladimir Štšekin ütles KP-le, et Moskva üürituru olukord ei olnud üürileandjate jaoks kiita juba enne mobilisatsiooni. «Alates veebruarist on nõudlus pidevalt vähenenud, samas kui korterite pakkumine on kasvanud. Septembris pakuti Moskvas üürimiseks 80 protsenti rohkem kortereid kui veel veebruaris,» tõi Štšekin välja.

Kinnisvaraärimehe hinnangul on ebakõla pakkumise ja nõudluse vahel põhjustanud kaugtöö võimalused ja halvenenud olukord tööturul, mille põhjustas välisfirmade lahkumine. Oli ootus, et kõik normaliseerub tasapisi, kuid need lootused ei realiseerunud, tõdes Štšekin avameelselt.

Ajal, mil Moskva üüriturule tekib pakkumist üha juurde, on huvilistest selge puudus. «Moskvas eluaset üürida soovijaid on tänaseks 10 protsenti vähem, kui oli veel septembri alguses ja 15 protsenti vähem kui 2021. aasta septembri lõpus. Hinnad on langenud umbes 5 protsenti.» Lähikuudel ollakse Moskvas valmis aga oluliselt suuremaks hinnalanguseks.

Moskva kinnisvaramaaklerite gildi nõukogu liige Roman Vihljantsev tõi praeguse olukorra eripärana välja, et kiirmüügihinnaga üles pandud korterite arv kolmekordistus paar päeva pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist.

Metriumi juhtivpartner Nadežda Korkka sõnul on samuti ebatavaliselt palju kliente, kes soovivad 5–15-protsendise allahindluse toel oma varast kiiresti lahti saada. «Need on kodanikud, kes kavatsevad emigreeruda. Aga ma usun, et mõne nädala pärast kahaneb selliste pakkumiste hulk olematuks,» ütles ta.

Peterburi, Moskva ja Sotši

Kriitikat saavad ka pangad, kes kinnisvaraettevõtjate sõnul süvendavad üldist segadust veelgi. «Laenu andmisest keeldumisi on tavapärast rohkem. Mõnest pangast on öeldud, et nad lõpetavad ajutiselt sõjaväeealistele meestele laenu andmise või teevad seda ainult käenduse korral. Samuti on osad pangad hoiatanud, et tõstavad suurenenud riskide tõttu intressimäärasid,» lisas Vikhljantsev.

Soov mobilisatsiooniga seoses elupaika vahetada puudutab analüütikute hinnangul peamiselt suurlinnu – Moskvat ja Peterburi. Venemaa sügavustes pole üüriturul olulisi muutusi toimunud.

Samas Lõuna-Venemaal on paanikat ka müügipoolel. «Näiteks Sotšis on juhtumeid, kus need, kellel on hädasti vaja kodumaalt lahkuda, üritavad kortereid müüa 30–40-protsendilise allahindlusega,» ütles kinnisvarainvesteeringute ekspert Valeri Kostrenkov.

Komsomolskaja Pravdaga rääkinud kinnisvaraeksperdid olid üksmeelel, et Vene kinnisvaraturgu tabab lähiaastatel langus. «Asi pole isegi mobilisatsioonis. Juba eelmise aasta detsembris oli näha nõudluse vähenemist, mille on põhjustanud kaks tegurit. Esiteks on meil viimase kahe aasta jooksul olnud väga märkimisväärne hinnatõus. Teiseks on inimeste sissetulekud vähenenud, aga eluasemelaenu intressimäärad tõusnud. Ja sel aastal on see trend ainult võimust võtnud,» ütles Vene kinnisvaramaaklerite katuseorganisatsiooni asepresident Konstantin Aprelev.

Aprelev soovitas meenutada ka 2014. aasta sündmusi ning rõhutas, et Krimmi annekteerimise järel oli tegemist veel praegusega võrreldes üsna tagasihoidlike sanktsioonidega. Analüütiku sõnul hakkasid ka toona 3–6 kuu järel kinnisvarahinnad langema. Kui toona kestis langus poolteist aastat, siis nüüd on olukord hullem. Ebakindlus kasvab ja paljud lihtsalt kardavad 20–30 aastaks kodulaenu võtta, resümeeris Aprelev.

Märksõnad
Tagasi üles