K, 30.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Sõda väljaspool Ukrainat: droonid gaasiväljadel ja torujuhtmete plahvatused, eksperdid hoiatavad ka andmekaablite sabotaaži eest

Erkki Erilaid
Sõda väljaspool Ukrainat: droonid gaasiväljadel ja torujuhtmete plahvatused, eksperdid hoiatavad ka andmekaablite sabotaaži eest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nord Stream 1 gaasitoru leke Läänemeres.
Nord Stream 1 gaasitoru leke Läänemeres. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA

Helsingis toimuval julgeolekufoorumil märgiti, et andmeühenduste kaitse on nüüdseks kogu turvalisuse aluseks. Ka Norra gaasitootmise rajatiste juurest avastatud tundmatud droonid karmistavad olukorda Euroopas ja tekitavad julgeolekumuresid.

Norra võimud teatasid sel nädalal droonidest Norra gaasimaardlates. Täna tuli teema päevakorda Soome Välispoliitika Instituudi korraldatud Helsingi julgeolekufoorumil.

Venemaa rünnak Ukrainale ja gaasitarnete lõppemine on toonud kaasa ka olulisi muudatusi Euroopa energiapoliitikas. «Norra on nüüd Euroopa suurim gaasitarnija,» juhtis hommikuses kõnes tähelepanu Norra parlamendi kaitse- ja väliskomisjoni esimees Ine Eriksen Søreide.

«Oleme oma tootmisrajatiste läheduses märganud lendamas mitmeid tundmatuid droone,» vahedas Søreide sõnu Yle. «Norra politsei uurib asja ja kaitsevägi on piirkondades jälgimist suurendanud.»

Norras on tema sõnul õhkkond väga tõsine. «Inimesed mõistavad, et ükski piirkonna riik ei ole kaitstud praegusest olukorrast tulenevate riskide eest.»

Søreide, kes on varem töötanud Norra välis- ja kaitseministrina, juhtis tähelepanu sellele, et paljudel riikidel pole põhjust ega huvi gaasitorusid saboteerida. Tema arvates on kõige tõenäolisemat süüdlast lihtne nimetada. «See on Venemaa,» lausus Søreide.

Taani välisministeeriumi riigisekretär Jesper Møller Sorensen tõi foorumil välja, et Venemaa on juhtunut silmnähtavalt oma eesmärkidel ära kasutanud. «Torude kahjustuskohad asuvad rahvusvahelistes vetes Rootsi ja Taani majandusvööndites. Gaasilekke tõttu ei ole me veel pääsenud kahjustatud aladele, kuid me jõuame sinna peagi,» lausus Sorensen.

Siiani pole kahju põhjuste kohta tõestatud teavet. Juhtunu uurimiseks on Saksamaa, Taani ja Rootsi asutanud EL-i raames tegutseva ühise uurimisrühma.

Nord Streami gaasijuhtme sabotaaži pärast ollakse ka üha rohkem mures andmeside pärast. Soome peastaabi endine luurejuht Pekka Toveri tõi oma kõnes välja, et sarnast stsenaariumit on rahvusvahelisel õppusel harjutatud juba 2009. aastal. Torude vastu suunatud rünnak on Toveri sõnul vaid üks võimalus häirida Läänemere stabiilsust, millest Soome sõltub. «Ka suurem osa Soome ekspordist läheb meritsi,» lasusu ta.

Briti uurimisinstituudi IISS ekspert François Heisbourg nentis, et võimalik gaasijuhtmete vastu suunatud sabotaaž näitab konkreetselt, et sõda ei käi ainult Ukrainas. «Nüüd saime hoiatuse ja edaspidi ei tohiks olla väga raske vähemalt süüdlasi välja selgitada,» ütleb Heisbourg Yle intervjuus. «Minu arvates on see palju lihtsam kui näiteks andmekaablite rünnakute ärahoidmine.»

Telekommunikatsiooniühendused tulid kõne alla ka NATO uute julgeolekuväljakutsete asepeasekretäri James Appathurai kõnes. «Seni on küberturvalisust peetud teise asjana, mille eest tuleb hoolt kanda. Venemaa rünnak Ukrainale ja Ukraina reaktsioon on näidanud, et küberjulgeolek on kõige aluseks,» märkis ta. «Kuna Ukraina telekommunikatsiooniühendused toimivad, saavad kodanikud hoida ühendust oma lähedastega ning administratsioon saab pakkuda kodanikele teenuseid ja edastada oma sõnumi avalikkusele.»

Appathurai lisas, et andmeliiklusühenduste vastu suunatud rünnakuid on tegelikult väga raske ette ära hoida. Samas ei kommenteerinud ta, kas NATO-l oli gaasitorude ründamise kohta eelnevalt luureandmeid. Tema sõnul täiustab NATO praegu süstemaatiliselt muu hulgas kiiret reageerimisvõimet ja ohtude avastamise võimet.

Märksõnad
Tagasi üles