Swedbank: vaatamata jaemüügi mahu kasvule augustis, on tarbimise väljavaade halb (1)
1. oktoober 2022, 13:29
/nginx/o/2022/07/04/14672542t1h39e2.jpg)
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on inimeste ostujõud vähenenud juba alates möödunud aasta sügisest ja see hakkab üha enam nende tarbimist piirama.
Kui juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu maht ehk inflatsiooniga kohandatud müügitulu vähenes ja juulis jäi see aasta tagusega võrreldes samale tasemele, siis augustis kiirenes kasv kolme protsendini. Jooksevhindades suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis aastases võrdluses aga kiire hinnakasvu toel 163 miljonit eurot ehk 21%.
«Kõige enam mõjutas jaekaubanduse müügitulu mahukasvu kütusemüügiettevõtete jaemüügi suurenemine,» märkis Mertsina.
Kui juunis ja juulis kütusemüügi maht ehk liitrites kütusemüük vähenes, siis augustis tegi see Maksu- ja Tolliameti andmetel väikese kasvu. Kütusehindade tõus on kütusemüügiettevõtete müügitulu osakaalu tõstnud sel aastal ligi viiendikuni kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust. «Samas tuleks arvestada, et statistikaameti andmed sisaldavad nendes ettevõtetes kütuse kõrval ka muude kaupade müügitulu,» lisas Mertsina. «Kütusega kauplevate ettevõtete müügitulu mahu kasvu taga on ühelt poolt eelmise aasta madalam võrdlusbaas, mille mõju peaks jätkuma ka septembris.»
Kuigi autokütuse hindade kasvu aeglustumine on majapidamistele pakkunud mõningas leevendust, oli näiteks bensiini 95 keskmine hind augustis 32% kõrgem kui aasta tagasi. Küll on aga vähenenud juba alates aprillist jaekaubanduses kõige suurema müügituluga nõndanimetatud supermarketite müügitulu maht, mis näitab hästi inimeste ostujõu langust. Supermarketite müügitulu on sel aastal ligi kolmandik kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust.
«Vaatamata sellele, et augustis jaemüügi maht kasvas, on jaemüügi väljavaade vähemalt lähiajal halb. Inimeste ostujõud on vähenenud juba alates möödunud aasta sügisest ja see hakkab üha enam nende tarbimist piirama,» nentis Mertsina.
Ta rääkis, et Swedbanki kaardimaksed jooksevhindades küll veel suurenevad, kuid hinnakasvuga korrigeerides on need juba alates juunist languses. «Inimeste üldine kindlustunne ja hinnang oma finantsseisu kohta on lähiajal väga tugevasti halvenenud. Samas on nende kindlustunne kestvuskaupade ostmiseks jätkuvalt tugev. Selline kindlustunne ei ole aga tõenäoliselt laiapõhjaline ehk võib peegeldada pigem väiksema osakaalu elanikkonna käitumist.»
Eraisikute hoiuste portfelli kasv on aastases võrdluses kiiresti aeglustunud ja kuises võrdluses see juba väheneb, mis viitab inimeste suurematele tarbimiskulutustele ja investeeringutele. Kuid samas ka sellele, et majapidamised saavad üha vähem säästa. Hoiused ei ole aga ühtlaselt jaotunud ehk suuremate hoiuste mõju kogu hoiuste portfellile on proportsionaalselt väga suur. «Mõningast lisa selle aasta tarbimismahule annavad ka Ukrainast tulnud sõjapõgenikud, keda on viimaste andmete järgi täiendavalt 4,3% Eesti selle aasta alguse rahvaarvule,» lausus Mertsina.