K, 30.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

EL-i ministrid jõudsid elektritarbimise kärbetes ja liigtulu maksustamises kokkuleppele

Erkki Erilaid
EL-i ministrid jõudsid elektritarbimise kärbetes ja liigtulu maksustamises kokkuleppele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pakri tuulepark. Pilt illustratiivne
Pakri tuulepark. Pilt illustratiivne Foto: Sander Ilvest

ELi energeetikaministrid jõudsid täna kokkuleppele energiahindade alandamise meetmetes, millega kärbitakse elektritarbimist ning maksustatakse energiasektori liigseid kasumeid. Seeläbi saadav raha suunatakse lõpptarbijate toetamseks.

Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Síkela märkis, et täna saavutatud kokkulepe toob Euroopa kodanikele ja ettevõtetele kergendust. «Liikmesriigid tasandavad elektrinõudluse kõverat tipptundidel, millel on hindadele otsene positiivne mõju,» märkis Síkela pressiteates. «Liikmesriigid jaotavad energiasektori kasumi ülejäägid ümber neile, kellel on raskusi arvete tasumisega.»

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut märkis pärast kohtumist, et täna saadi Brüsselis taas kinnitus, et liikmesriigid ei lase Venemaa ELi lõhestada ja ühiselt tegeletakse energiakriisiga, mida võimendab Venemaa alustatud sõda Ukrainas.

«Täna anti põhimõtteline toetus Euroopa Komisjoni energiahindade leevendamise paketile, millega leppisime kokku kolmes meetmes,» märkis Sikkut.

Tema sõnul lepiti kokku tiputarbimise vähendamises 5% võrra. «Elektritarbimise vähendamine ja nihutamine aitab hindu alla tuua ning on kõige konkreetsemalt energiahindasid mõjutav osa kokkuleppest. Lahendus ei saa olla üksikute tarbijate otsustest sõltuv, vaid tähtis on rakendada automaatne ja nutikas tarbimise juhtimine.»

Teiseks nii-öelda solidaarsuspanuse võtmise teatud fossiilenergia ettevõtete kasumitelt, mis Eesti puhul tähendaks kaht põlevkiviõli tootjat. «Need ettevõtted juba maksavad maailmaturuhinnast sõltuvat ressursitasu ning leppisime kokku, et Eestis neid topeltmaksustama ei hakata. Eesti puhul on nende ettevõtete näol tegemist ka energiajulgeolekut tagavate firmadega, mis aitavad eeloleval talvel näiteks koostootmisjaamadele põlevkiviõli müües kaugkütte hindasid all hoida,» ütles minister.

«Kolmandaks hinnalae kehtestamises madalama muutuvkuluga elektritootjatele, näiteks tuuma- ja taastuvenergiatootjad. Kuna suur osa toodangust müüakse pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingutega, siis tulu eelarvele oleks väike, kuid võivad väheneda investeeringud taastuvenergiasse. Seega Eesti tõlgendab määrust paindlikult, mis võimaldab taastuvenergia tootjatel teenitav tulu uute võimsuste väljaehitamisesse investeerida.»

Liikmesriigid leppisid kokku, et kasutavad enda valitud meetmeid, et koguda ja suunata ülemäärane tulu ümber elektri lõpptarbijate toetamiseks ja kaitsmiseks. Seega saavad riigid ise kehtestada kõrgemat tulude ülempiiri, kasutada meetmeid, mis piiravad veelgi tulusid, diferentseerida tehnoloogiaid ja kohaldada muu hulgas piiranguid teiste osalejate, sealhulgas kauplejate tuludele.

Olukordades, kus liikmesriigi sõltuvus energiaimpordist on 100 protsenti või suurem, sõlmitakse 1. detsembriks leping ülemäärase tulu piisavaks jagamiseks eksportiva liikmesriigiga.

Meetmed:

Inframarginaalide seati tulude ülempiir

Nõukogu leppis kokku, et tulude ülempiir on 180 eurot/MWh elektritootjatele, sealhulgas vahendajatele, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks nn inframarginaalseid tehnoloogiaid, nagu taastuvad energiaallikad, tuuma- ja pruunsüsi. Sellised ettevõtjad on viimastel kuudel saavutanud ootamatult suurt rahalist kasu, ilma et nende tegevuskulud suureneksid. Selle põhjuseks on söe ja gaasi roll hinnakujundust määravate marginaalsete allikatena, mis praegu elektri lõpphinda paisutavad. Tulu ülempiiri eesmärk on samas säilitada ettevõtjate kasumlikkus ja vältida taastuvenergiasse investeerimise takistamist.

Elektritarbimise vähendamine

Ministrid leppisid kokku vabatahtlikus üldises eesmärgis vähendada elektri kogutarbimist kümnendiku võrra ja kohustuslikus eesmärgis vähendada tipptundidel elektritarbimist 5%. Liikmesriigid määravad kindlaks 10% oma tipptundidest ajavahemikus 1. detsember 2022 kuni 31. märts 2023, mille jooksul nad vähendavad nõudlust. Liikmesriikidel on vabadus valida asjakohased meetmed tarbimise vähendamiseks mõlema eesmärgi puhul sel perioodil.

Solidaarsusmaks fossiilkütuste sektorile

Liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad kohustusliku ajutise solidaarsusmaksu toornafta-, maagaasi-, söe- ja rafineerimistehaste sektorites tegutsevate ettevõtete kasumisse. Solidaarsusmaks arvutatakse maksustatavalt kasumilt, nagu on kindlaks määratud riiklike maksueeskirjade kohaselt 2022. aastal algaval majandusaastal ja 2023. aastal ning mis on suurem kui 20 protsenti aasta keskmisest maksustatavast kasumist alates 2018. aastast. Solidaarsusmakset kohaldatakse lisaks liikmesriikides kohaldatavatele tavapärastele maksudele ja lõivudele.

Liikmesriigid võivad säilitada solidaarsusmaksuga samaväärsed riiklikud meetmed, tingimusel et need on kooskõlas määruse eesmärkidega ja annavad vähemalt võrreldavat tulu.

Liikmesriigid kasutavad solidaarsusmaksust saadavat tulu selleks, et anda kodumajapidamistele ja ettevõtjatele rahalist toetust ning leevendada kõrgete elektri jaehindade mõju.

Väikeettevõtete toetusmeetmed

Nõukogu leppis kokku, et liikmesriigid võivad ajutiselt kehtestada hinna elektri tarnimiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Liikmesriigid leppisid samuti kokku, et nad võivad erandkorras ja ajutiselt kehtestada elektri tarnimise hinna, mis on omahinnast madalam.

Märksõnad
Tagasi üles