Rail Balticu projekti Eesti osa 2023. aasta eelarve Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest ulatub 161,3 miljoni euroni, aastatel 2023–2026 kokku ulatub investeeringueelarve ligikaudu 949 miljoni euroni, mis sisaldab nii CEF-i toetust kui kohustuslikku riiklikku omapanust.
Rail Balticu Eesti osa eelarve ulatub 2023. aastal 161,3 miljonini
Tuleval aastal on kavas suunata Ülemiste ühisterminali projekteerimis- ja ehitustöödeks 27,2 miljonit eurot, Muuga kaubaterminali töödeks 24,1 miljonit eurot, Soodevahe kuivsadamale 11,6 miljonit eurot, põhihtrassi ehitustöödeks 19,6 miljonit eurot ja põhitrassi projekteerimiseks 4,4 miljonit eurot, selgub eelarve seletuskirjast. Lisaks läheb 41 miljonit eurot erinevate rajatiste ehitamiseks, sellest 10 miljonit eurot ökoduktidele ja 22 miljonit eurot rajatistele Harju maakonnas.
2023. aastal jätkuvad niinimetatud «kiire ajakava» rajatiste – viaduktide, ökoduktide, ristmeväljade – ehitamine, kuna neid on võimalik ehitada põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada raudtee valmimist Eesti territooriumil. Ehitustööd jätkuva viieteistkümne silla,viadukti ja ökoduktiga, mille ehituslepingud on sõlmitud aastatel 2021–2022 või sõlmimisel 2022. aasta lõpul ja 2023. aasta alguses. Samuti jätkuvad ehitustööd 11 ristmeväljal, kus tõstetakse ümber kõrgepingeliinide ja gaasitrasside ristumised.
Tulevast aastast alustatakse ka Rail Balticu põhitrassi ehitustöödega, alustatakse raudtee muldkehast ning rajatistest Harju- ja Raplamaal vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ja saadud ehituslubadele
Jätkub ka 2019. aastal alustatud suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. Projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu – Rapla–Pärnu, Tallinna–Rapla ning Pärnu–Ikla – sõlmiti aastatel 2019 ja 2020. Kuni 2024. aasta lõpuni jätkub raudtee projekteerimine kõigil lõikudel – koostatakse põhi- ning tehniline projekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamised.
Samuti jätkuvad 2020. aastal alustatud tööd Pärnu maakonnaplaneeringu taaskehtestamiseks. Selle raames viiakse läbi erinevad uuringud, koostatakse projektlahendused, viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine koos leevendus- ja kompensatsioonimeetmete ettenägemisega ning viiakse läbi kõik seadusest tulenevad kaasamisprotsessid.
Kuni aastani 2024 jätkub lisaks 2018. aastal alustatud Rail Balticu ehitamise tarbeks maade omandamine, millele järgnevad maakorralduslikud toimingud.