/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/03/05/999118t1hb5a4.jpg)
Justiitsministeeriumi analüüs näitas, et laste nimel kohtu loata väärtpaberitehingute keelamine ei arvesta väärtpaberituru eripäraga. Selle keelu kehtestas poolteist aastat tagasi jõustunud perekonnaseadus.
Piirangud lapsele aktsiate ostmisel võivad kaduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainsaks erandiks olid tehingud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide emiteeritud võlakirjadega või võlakirjadega, mille intresside maksmise on taganud Eesti Vabariik või Euroopa Liidu liikmesriigid.
Seega võivad vanemad oma lastele osta küll Kreeka riiklikke võlakirju, millele reitinguagentuur Standard & Poor’s oli seaduse jõustumise ajaks juba rämpsvõlakirja reitingu andnud, aga AAA reitinguga Austraalia või Kanada riiklikke võlakirju nad kohtu loata osta ei tohi.
Justiitsminister Kristen Michal saatis eelmisel nädalal suurele ringile perekonnaseaduse analüüsi koos ettepanekutega seadusemuudatusteks.
«Ma ei saa jätkuvalt aru, miks püütakse reguleerida olukorda, kus lapsevanem heatahtlikult kogub raha lapse tuleviku kindlustamiseks,» ütles kahe lapse ema, juristiharidusega Kaidi Ruusalepp. «See, et ta protsessi jooksul eksida võib, on minu arvates inimlik.»
Ministeeriumi analüüsis selguski juba enne seaduse jõustumist kõlanud argument, et kohtu eelnev nõusolek võib tekitada lapsele majanduslikku kahju, kuna sageli on oluline väärtpaberiturgudel toimuvale kiiresti reageerida.
Näiteks Pärnu maakohus andis eelmise aasta 8. märtsil vanematele üldise nõusoleku lapse nimel väärtpaberite omandamiseks ja müügiks. Selle juhtumi puhul kaasas kohus menetlusse ka kohaliku omavalitsuse. Kokku kestis menetlus avalduse esitamisest kuni lõpliku lahendi tegemiseni ligi neli kuud.