/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/08/25/14788224t1h37db.jpg)
Tuleva aasta riigieelarve näeb ette nii energiahindade hüvitisi kui ka taastuvenergia toodangu suurendamiseks vajalikke investeeringuid, mis on pikemaks lahenduseks energiahindade tõusu leevendamiseks.
Meretuuleparkidelt kaob kõrguspiirang: Eesti soetab uue õhuseireradari (1)
Valitsus seadis eesmärgi, et aastaks 2030 toodetakse Eestis lõpptarbimisega samas mahus taastuvelektrit. Selleks tuleb näiteks tugevdada võrguühendusi ja vabastada merealasid kõrguspiirangutest, et sinna saaks tuuleparke rajada.
Kõik see on vajalik selleks, et soodustada erasektori investeeringuid ning et elektriturul saaks hind taas normaliseeruda, selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Ministri sõnul tuleb keskenduda energiakriisi kiirele leevendamisele ning selleks on juba oktoobris algavaks kütteperioodiks ette nähtud 200 miljonit eurot, mis läheb automaatse toetusena kodutarbijale elektri-, maagaasi- ja kaugküttehindade leevendamiseks.
Pikema mõjuga investeeringutena soetab riik 66,8 miljoni euro eest õhuseireradari Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks kõrguspiirangutest. Võrkude tugevdamiseks eraldatakse elektri jaotusvõrgus 49 miljonit eurot, et võrguga saaks liituda rohkem väikeseid taastuvelektri tootmisseadmeid.
Jätkub ka varem otsustatud 30 miljoni euro suuruse riigipoolse kaasrahastusega võrgu tugevdus elektri põhivõrgus.
«Väga olulist rolli Eesti taastuvelektri toodangu suurendamisel mängivad ka riigi vähempakkumised, mis annavad elektritootjatele investeerimiskindlust uute tootmisseadmete rajamiseks,» sõnas Sikkut.
Järgmise aasta alguses korraldab riik vähempakkumise 650 gigavatt-tunni taastuvelektri toodangule ning lähiaastatel plaanitakse vähempakkumisi veel 1000 gigavatt-tunni mahus.
Tuleval aastal jätkatakse ka taastuvenergiale ülemineku toetustega: rohegaasi tootmiseks ja suunamiseks lõpptarbijatele on ette nähtud 6 miljonit eurot, elektribusside ühistranspordis kasutuselevõtmiseks 2,6 miljonit eurot, kaugküttekatelde renoveerimiseks 2,3 miljonit eurot ning soojustorustike renoveerimiseks ja rajamiseks ligikaudu miljon eurot.
Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil saavad toetust näiteks rohevesiniku väärtusahela loomine 50 miljoni euro eest, kaugküttesüsteemide uuendamine 42,5 miljoni euro eest ning energia salvestamine 8 miljoni euro mahus.