Eesti inimene toidukao pärast ei muretse

Toit prügikastis. Foto: Shutterstock

Igal aastal läheb maailmas raisku tonnide viisi toitu, samal ajal on aga alates 2015. aastast vaikselt, aga kindlalt kasvanud alatoitumuse või nälja käes kannatavate inimeste hulk. Kokku ei jõua sööjani 31% kogu maailmas toodetavast toidust. Umbes 14% läheb «kaduma» juba tootmis- ja tarneahelas – saagikorje ja jaekaupluse vahel. Sellele lisandub 17% raisku läinud toitu kodudes, restoranides ja jaekaubanduses.

Ettevõtjate hinnangul on toiduraiskamise vähendamisel oluline koostöö inimeste, ettevõtete ja riigi vahel. Kui ettevõtete jaoks tähendab toidukadu rahalist kaotust, mille finantsjuht ka konkreetse numbrina lauale paneb, siis kodudes finantsjuhti kahjuks pole ja nii ei märgata sageli, kui suur osa poest toodud kaubast prügikasti jõuab.

Rimi värske uuringu kohaselt viskab keskmine Eesti pere igal aastal ära 330 euro väärtuses ja lastega pere koguni üle 400 euro väärtuses toitu. Ettevõtted peavadki äriliste tegevuste kõrval oluliseks Eesti inimeste – oma klientide – harimist toiduraiskamise vähendamise osas.

Täpne analüüs aitab kadusid vähendada

Reval Cafe tegevjuhi ja asutaja Rene Treifeldti sõnul on kohvikukett suutnud pideva analüüsitöö ja keskse köögi kasutamisega toidukao miinimumini viia. Nädalas jääb Revalis üle vaid 5-6 praadi ning mõned saiakesed, mis antakse töötajatele, kui viimased seda soovivad. Varem on ettevõte üle jäänud toitu ka annetanud, ent tänaseks ülejääki sisuliselt enam pole. «Analüüsime pidevalt klientide arvu ja tellitavaid tooteid, ei tooda kunagi sama palju ette. Töötame põhimõttel, et pigem võib jääda puudu, aga ei tohi üle jääda,» sõnas Treifeldt.

Analüüsi olulisust rõhutab ka Horeca Service’i kvaliteedijuht Anni Verk. Ettevõte, mis tegeleb toitlustusasutuste, aga ka näiteks koolide ja lasteaedade varustamisega värskete toiduainetega, peab toiduohutuse ja kadude vähendamisega tegelema igapäevaselt. «Toidu raiskamise vähendamises on kõige olulisem see, et kiirelt riknev toidukaup ei jääks liiga pikaks ajaks seisma,» rääkis Verk. «Kaardistame ja analüüsime pidevalt oma tööprotsesse ja vajadusel teeme parandusi, et seda vältida.» Samuti pööratakse igapäevast tähelepanu ladustamise tingimustele ja sisseostetava kauba kvaliteetidele.

Rimi on enam kui 10 aastat toiduraiskamisega võidelnud, ent Rimi vastutustundliku ettevõtluse juhi Katrin Bats nendib, et jaekaupluses on alati keeruline tarbijate eelistusi väga täpselt ette näha ja igal õhtul on seega endiselt kaupa, mis kipub riknema. Ettevõte pingutab, panustades nii täpsemasse tellimisse kui otsides viise, kuidas riiulitel olev toit siiski ära kasutada. Tänaseks suudetakse päästa umbes pool rikneda võivast toidust, mis liigub annetustena Toidupangale – mullu jõudis Rimist abivajajani 1,3 tonni toitu, tänavu jõutakse aasta lõpuks ilmselt pea kaks korda suurema koguseni.

R-Kioskeid ja Caffeini kohvikuid käitava Reitan Convenience Estonia innovatsioonijuhi Berit Heinmetsa sõnul peavad ka nemad toidukaoga pidevat võitlust. «Seni oleme sisuliselt viiendiku oma müügist maha kandnud ja ära visanud. Kogusest olulisemgi on aga mõista, mida ja miks me ära viskame ning kuidas saaksime raisku mineva toidu kogust vähendada,» sõnas ta. Selle analüüsiga ettevõte hetkel aktiivselt ka tegeleb. Mugavuskaubandus tähendab mitmekülgset kaubavalikut ehk väga erinevaid kaubagruppe, sealhulgas selliseid, mille säilivustähtaeg on üsna piiratud, sellest valdavalt ka kaod.

Enim lähevadki nii poes, mugavuskaubanduses kui kohvikus raisku lühikese säilivusajaga tooted: värsked saiakesed- võileivad ning roheline kraam - salatid, köögi- ja puuviljad. Verk sõnas, et suurem osa Horecast tellitavast kaubast on just puu- ja köögiviljad. Toitlustusettevõtetel soovitaks ta optimeerida enam menüüd vastavalt klientide poolt enim tellitud roogadele ja leida rohkem võimalusi köögi- ja puuviljade kasutamiseks.

Klient toidukao vastu huvi ei tunne

Jaekaubandusettevõtted leiavad, et kliendid Eestis täna toidukao ega selle vähendamise vastu eriti huvi ei tunne. Ka ei ole Eestis endiselt väga populaarne lõunalauas üle jäänud toitu kaasa pakkida. Oluline on inimeste teadlikkust kasvatada. «Mõjutame otseselt seda, mida inimesed tarbivad ning kuidas nad seda teevad. Enim raisatakse toitu just koduses majapidamises, seega on tarbijate teadlikkusel väga oluline roll. Õnneks tuleb teadlikke tarbijaid ka järjest juurde,» sõnas Heinmets.

Üks lihtsamaid viise toidukao vähendamiseks kauplustes ja toitlustusettevõtetes on kindlasti õhtused allahindlused, mida paljud poed ja söögikohad ka pakuvad. Samas nentis Bats, et paljude inimeste jaoks tundub sama kuupäevanumbrit kandva toidu soetamine endiselt halb mõte. «Kui enamik kliente sellist toitu ära ei põlgaks, oleks poes palju vähem raisatud toitu ja toidukadu oleks väiksem,» rääkis ta. Rimi pakub riknema kippuvat puuvilja soodsa hinnaga «smuutikottidena» – nii läheb mõne plekiga puuvili palju paremini kaubaks.

Nii Rimi kui Reitan tegelevad lisaks koostööle Toidupangaga erinevatel viisidel toidukao vähendamisega ja teema teadvustamisega ühiskonnas, olgu selleks koostöö toidupäästmisrakendustega, retseptilahendused külmkapis olevate toidujääkide kasutamiseks või erinevad pilootprojektid iduettevõtetega.

Täna, 29. septembril tähistatakse kogu maailmas ÜRO toidukao ja -raiskamise vähendamise päeva, mis kutsuti ellu 2019. aastal, et valulikule probleemile enam tähelepanu tõmmata. Raisku läheb ligemale kolmandik maailmas toodetud toidust. Söömata jääva toidu tootmiseks kulub koguni 38% kogu toidutööstuse kasutatavast energiast. Üks ÜRO 17st jätkusuutliku arengu eesmärgist keskendub just vastutustundlikule tarbimisele ja tootmisele.