/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/05/02/13757922t1hc913.jpg)
Eesti selle aasta teraviljasaak kasvas võrreldes mullusega 18%, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aasta rekordsaakidest.
Eesti tänavune teraviljasaak tuleb mullusest parem
Teravilja tänavune kasvupind on 362 000 hektarit, mida on protsendi võrra vähem kui mullu. Talivilja kasvatatakse 207 000 ja suvivilja 155 000 hektaril.
Taliteravilja kasvupind on juba aastaid kasvutrendis ja on seekord tõusnud võrreldes mullusega veel 15%. Nii nagu varemgi, kasvatatakse taliteraviljadest kõige enam talinisu ja suviviljadest suviotra.
Mahetootjatel kasinam saak
Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul tuleb teravilja keskmiseks saagikuseks prognooside järgi 4200 kg, seejuures on taliteraviljade saagikus traditsiooniliselt suviviljade omast kõrgem – taliteraviljadel Eesti keskmisena 4800 kg ja suviteraviljadel 3400 kg hektarilt.
«Saagikus on keskmisest väiksem mahepõllumajanduslikul tootmisel ja seda vähendavad ka ikaldunud ning võimalikud koristamata jäävad pinnad,» nentis Kirs.
Kaunvilja kasvatatakse 49 000 hektaril ja Eesti keskmiseks saagikuseks kasvupinnalt võib kujuneda 2400 kg hektari kohta. Nii teravilja kui ka kaunvilja pinnad olid 15. septembri seisuga suures osas koristatud. Rapsi ja rüpsi on erinevalt tera- ja kaunviljadest saadud kokku hektari kohta küll mullusest vähem, kuid kasvupind on suurenenud ja saak jääb prognoositavalt mullusega sarnasele tasemele.
Kartuli kasvupind on oluliselt kahanenud
Kartuli kasvupind oli tänavu 3400 hektarit ja see on kümne aastaga vähenenud peaaegu kaks korda. Pinna hulgas on ka arvestuslik oma tarbeks tootmine kodumajapidamistes.
Kartuli hektarisaagikuseks kasvupinna kohta on prognoosi kohaselt 20 tonni, saagikus varieerub oluliselt ja keskmist mõjutavad väikestel pindadel oma tarbeks kasvatajad. Üle poole kartulist oli 15. septembri seisuga koristamata ja seniste andmete alusel prognoositakse kogusaagiks 66 000 tonni. See oleks 7% vähem kui möödunud aastal.