Tohutu raiskamine ⟩ Pered viskavad aastas pea 500 euro eest toitu ära

Riknenud toidu väärtus ulatub aastas sadadesse eurodesse. Foto: Shutterstock

Keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu, selgub Rimi värskest uuringust. Lastega peredes on toidukadu veelgi suurem – 438 eurot aastas. Enam kui kolme liikmega pered viskavad igal aastal ära keskmiselt 504 euro väärtuses toitu.

Lätis viskavad pered aastas keskmiselt ära 336 ja Leedus koguni 383 euro väärtuses toitu. Ka seal on toidukadu suurem lastega ja enam kui kolmeliikmelistes peredes.

​​56 protsendi Eesti perede igakuine toidu eelarve on kuni 400 eurot, 44 protsendil peredest aga enam. Suuremad on kulutused toidule lastega peredes, kõrgema sissetulekuga leibkondades ja enam kui kolm pereliikmega peredes.

«Pea ⅔ vastanutest tunnistab, et peab toiduraiskamise vähendamist oluliseks, aga tegelikult selleni ei jõuta,» sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Keskmine pere viskab kuus ära 27,5 euro väärtuses toitu – praegu on aga paljude perede jaoks iga kokkuhoitud euro olulisem kui kunagi varem, nentis Bats. «Toidukao arvelt raha säästmine on kindlasti üks lihtsamaid viise pere eelarve kontrolli all hoida. Kui eelarve polegi probleem, tasub mõelda sedapidi, et selle raha eest saab juba 3-liikmeline pere näiteks kinno minna,» toob ta näite.

Umbes ¾ äravisatavast toidust on poolfabrikaadid ja pakendatud toidud, ülejäänu moodustavad puu-ja köögiviljad, leiva- ja saiatooted, liha ning piimasaadused.

5 protsenti igast supipotist ning 4 protsenti kodus valmistatud köögiviljast ja pudrust rändab prügikasti.

Toidu äraviskamise peamiseks põhjuseks on selle riknemine. Uuringute kohaselt saavad pered toidu raiskamist vähendada, muutes tarbimis- ja toiduvalmistamisharjumusi, näiteks jälgides juba kaupluses toodete realiseerimisaegu, vähendades kokkamisel tekkivaid ülejääke ning tõstes pereliikmetele sobivas suuruses toiduportsjoneid, mis ka ära süüakse.

Üle maailma läheb umbes 14 protsenti toodetavast toidust kaduma tootmisahelas – saagi korjamise ja jaekapluse vahel. Raisku läheb aga 17 protsenti globaalsest toidutoodangust, sellest enim, 11 protsenti peredes, toitlustusettevõtetes 5 protsenti ja ülejäänu jaekaubanduses.

Uuring viidi kolmes Balti riigis läbi augustis. Igas riigis vastas küsimustele üle 800 inimese vanuses 18–69 aastat.

29. septembril tähistab maailm ÜRO toidukao ja -raiskamise vastase võitluse päeva. Sel päeval pööratakse tähelepanu võimalustele toidukao ja -raiskamise vähendamisele. Kaduma ja raisku läinud toidu töötlemisele kulub umbes 38 protsenti kogu globaalses toidusüsteemis kasutatavast energiast.