Venemaa on hülgamas Airbusi ja Boeingu lennukeid

Venemaa toodetud Sukhoi Superjet 100. Foto: Sergei Karpukhin

Venemaa lennundustööstus kavatseb ilma lääneriikideta üksi hakkama saada, kasutades kohapeal toodetud osi, et toota 2030. aastaks 1000 lennukit ja lõpetada sõltuvus Boeingust ja Airbusist, teatas riigile kuuluv kontsern Rostec.

 

President Vladimir Putini lähedase liitlase juhitava Rosteci, mis on Venemaa ainus tsiviillennukite tootja, märkused on seni tugevaim märk sellest, et riigi lennundussektor näeb vastasseisu Läänega kui püsivat lõhestumist, kirjutab Reuters.

Pärast seda, kui Moskva saatis Ukrainasse tuhandeid sõdureid, kehtestas Lääs kaasaegse ajaloo kõige karmimad sanktsioonid, mis on sundinud Venemaa majandust tegema suurimaid muudatusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Lennundussektori postsovetlikud arusaamad on pea peale pööratud: välismaised lennukid, peamiselt Boeing ja Airbus, moodustavad reisijateveost 95 protsenti, kuid sanktsioonid tähendavad, et varuosasid ei ole ja puuduvad ka väljavaateid neid lähiajal saada.

Reuters teatas augustis, et Venemaa lennuettevõtjad, sealhulgas riigi kontrolli all olev Aeroflot, riisuvad reisilennukeid, et tagada varuosad, mida nad ei saa enam välismaalt osta Lääne sanktsioonide tõttu.

Rostec, mida juhib Sergei Tšemezov, kes töötas koos Putiniga 1980ndatel aastatel Ida-Saksamaal, näeb segadust kui võimalust ehitada üles tugev ja iseseisev lennundustööstus. Eesmärgiks on toota 2030. aastaks 1036 reisilennukit.

«Välismaised lennukid kaovad lennukipargist,» ütles Rostec kirjalikus vastuses Reutersi küsimustele oma plaanide ja Venemaa lennundustööstuse olukorra kohta. «Me usume, et see protsess on pöördumatu ja Boeingu ja Airbusi lennukeid ei tarnita Venemaale kunagi.»

Võimatu eesmärk

USAs asuva lennunduse konsultatsioonifirma AeroDynamic Advisory tegevdirektori Richard Aboulafia sõnul on eesmärk ehitada 2030. aastaks 1000 reisilennukit «põhimõtteliselt võimatu».

«Isegi kui nad said läänest pooljuhte ja muid olulisi komponente, oli neil väga raske toota rohkem kui käputäis reaktiivlennukeid,» ütles ta. Ta lisas, et võrreldes uue seitsmeaastase eesmärgiga oli Venemaa ja ülejäänud Nõukogude Liidu riigid ehitanud kokku vaid umbes 2000 suurt kommertslennukit.

Mis puudutab kaasaegseid reaktiivlennukeid, siis Venemaa ainus tsiviillennukitootja ehk Rosteci Ühinenud Lennukite Korporatsioon on mudelite, tootmisvõimsuse ja välismaiste komponentide vähesuse tõttu limiteeritud. Umbes pooled Vene lennukitööstuses 2021. aastal kasutatavatest komponentidest ja tehnoloogiatest pärinevad välisriikidest, selgub ametlikest dokumentidest.