Euroopa Liidu täitevvõim tegi kolmapäeval ettepaneku uute sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu seoses Ukraina vastu peetava sõjaga, mis hõlmavad rangemaid kaubanduspiiranguid, rohkem individuaalseid sanktsioone ja naftahinna ülempiiri kehtestamist kolmandatele riikidele.
ELi täitevvõim tegi ettepaneku uute sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu (1)
Kõnealune ettepanek on otsene vastus neljas Venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkonnas korraldatud rahvahääletusele ja Vladimir Putini eelmisel nädalal allkirjastatud osalise mobilisatsiooni dekreedile, mille eesmärk on kaasata kuni 300 000 reservväelast riigiarmeesse.
Ettepanek läheb nüüd bloki 27 liikmesriigile, kes peavad uute sanktsioonide rakendamiseks ületama oma erimeelsused, vahendab Reuters.
«Me ei aktsepteeri võltsreferendumeid ega mingit annekteerimist Ukrainas. Ja me oleme kindlalt otsustanud panna Kremli selle edasise eskaleerumise eest maksma,» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ajakirjanikele.
G7 tööstusriikide rühm , kuhu kuuluvad ka ELi riikidest Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa, on juba kokku leppinud, et selline naftahinna ülempiir kehtestatakse kindlustusandjate kaudu.
ELi riigid vajavad sanktsioonide kehtestamiseks üksmeelt ja Ungari, kelle peaminister Viktor Orban hoiab tihedaid sidemeid Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, on olnud nende kõige valjuhäälsem kriitik blokis, mille seisukoht naftahinna piiramise suhtes on lõhestunud.
Von der Leyeni sõnul lisab blokk musta nimekirja ka rohkem isikuid Venemaa kaitsesektorist, isikuid, kes osalevad Moskva poolt okupeeritud Ukraina aladel korraldatud ajutistes hääletustes, neid, keda Lääs süüdistab Venemaa propaganda levitamises, ja inimesi, kes aitavad mööda hiilida Venemaa vastu kehtestatud Lääne sanktsioonidest.
Uus impordikeeld läheks Venemaale maksma 7 miljardit eurot saamata jäänud tuludena ja blokk laiendaks ka keelatud ekspordi nimekirja, «et jätta Kremli sõjamasin ilma võtmetehnoloogiatest», ütles von der Leyen.
Ettepaneku kohaselt keelatakse Euroopa ettevõtetel pakkuda Venemaale rohkem teenuseid ja Euroopa kodanikel ei lubata istuda Venemaa riigiettevõtete juhatustes.