/nginx/o/2022/05/02/14523824t1h7699.jpg)
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai ütles kolmapäevasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et kuna Eestis on palkade indekseerimine üldise hinnatõusu järgi vähelevinud, pole majandust ohustava palga- ja hinnatõusu spiraal väga tõenäoline.
Eestis on valdavalt levinud palgakokkulepete mehhanism bilateraaselt, meil on tööandja-töövõtja omavaheline kokkulepe, mis on väga paindlik, selgitas Kattai.
«Otsest indekseerimist esineb väga vähe Eestis, kus palkadesse kanduks hinnataseme muutus enam-vähem otseselt mingisuguses proportsioonis üle, ehk et seetõttu meil sellist majandust ohustada võivat hinna-palgakasvu spiraali – mis konkurentsivõime ja seeläbi ka majanduse kasvu viib ära – nii palju ei ole,» selgitas Kattai.
Siiski on inflatsioon palgatõusu oluline mõjur, samuti on tuleva aasta palganumbri tõusu taga miinimumpalga kasv.
Eesti Panga sügisese prognoosi järgi jääb palgakasv sel ja järgmisel aastal tugevaks hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad.
Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10 protsenti, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemel alles 2024. aasta lõpuks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)