L, 10.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Uuring: iga kolmas poes jagatav kilekott rahastab Putini sõda

PM Majandus
Uuring: iga kolmas poes jagatav kilekott rahastab Putini sõda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kilekotid.
Kilekotid. Foto: Elmo Riig

Rahvusvahelise keskkonnaõiguse keskuse avaldatud uuringu kohaselt toodetakse üle 30 protsendi Euroopa Liidu plastpakenditest Vene naftast ja gaasist, järgmise 20 aastaga plastitoodang kahekordistub ning Vene naftast loobumiseks tuleb hakata ostma teiste diktatuuririikide naftat.

Uurimisprojekti «Winter Is Coming: Plastic Has To Go» («Talv tuleb: peame plastikust vabanema») Eesti koordinaatori, Teeme Ära Sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul näitab eile avaldatud uuring, et Vene naftast ja gaasist vabanemisel on Euroopa Liit jätnud plastitööstuse lubamatult kahe silma vahele.

«Eesootava ränga talve üleelamiseks keskendutakse perede ja ettevõtete energiatarbimise piiramisele, samal ajal kui ligi 10 protsenti kogu imporditavast Vene naftast ja gaasist kulub Euroopas plastiku tootmisele. Selle kokkutõmbamine vähendaks sõltuvust Venemaast ja samal ajal säästaks loodust,» rõhutab Kenk. 

Tema sõnul visatakse Eestis igal aastal ära 200 000 tonni plastpakendeid, millest suurem osa ei jõua ringlusse, vaid hoopis ahju või halvemal juhul metsi ja teeääri risustama.

Plastitootmise asendamiseks veel plaani polegi

Teeme Ära Sihtasutuse juhi kinnitusel peab Euroopa plastitootmist paratamatult vähendama, sest Vene naftat ja maagaasi pole võimalik vastutustundlikult asendada.

«Plastikut toodetakse nii naftast kui gaasist ja Euroopa Komisjoni andmetel on 29 protsenti Euroopa naftast ning 43 protsenti gaasist Vene päritolu. Nafta senises mahus asendamiseks tuleks seda osta maadest, nagu Iraan või Saudi Araabia, kus samuti rikutakse inimõigusi,» ütles Kenk.

Vene gaasi täielikuks asendamiseks aga Euroopal teatavasti häid plaane ei ole. «Oleks päris absurdne, kui hakkame gaasi säästmiseks kodude kütmist kärpima, aga samal ajal toodame plastikut endise hooga edasi,» rääkis Kenk.

Rahvusvahelise keskkonnaõiguse keskuse ja vabakonnaühenduse Break Free From Plastic koostöös tehtud uuringust selgub seegi, et plastiku tootmine Euroopas kasutab sama palju naftat kui kogu Itaalia riik, üle 40 protsendi kogu plastitoodangust Euroopas on pakendid ning plastitööstus plaanib tootmist järgmise 20 aastaga kahekordistada.

«Probleem on selles, et me kasutame plastikut enamasti ühe korra ja viskame pakendi siis ära. Ometi kestab plastik kui materjal ülikaua ja seda saab aina uuesti korduskasutada. Tehnoloogilisi takistusi ei ole, et juba täna minna laialdaselt üle korduskasutatavatele pakenditele,» selgitas Kenk.

Kenki sõnul on peaaegu kõik ühekordsed plastpakendid, mida Eesti poodides näeme, tõenäoliselt valmistatud ka Vene naftast või gaasist. «Kuigi Venemaa ründab Ukrainat, jätkub pidevalt Vene nafta import ja sellest plastiku tootmine. Euroopa suudab Vene naftast loobuda alles aasta lõpuks. Küsimus on, kui palju me plastikut tarbime ja oma raha Venemaale saadame,» ütles ta.

«Piltlikult öeldes rahastab praegu iga kolmas kilekott või plastkarp Putini sõda. Aga eeskujud on olemas ja ka Eesti peaks hakkama plastpakendeid samm-sammult jätkusuutlikumatega asendama,» toonitas Teeme Ära Sihtasutuse juht.

Märksõnad
Tagasi üles