Vaba Akadeemia loeng ⟩ Erki Tammiksaar: «Eesti energiasüsteemi kujunemine ja tuleviku väljakutsed»

30. septembril on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib lähemalt Eesti energiasüsteemist. Ülekanne algab kell 18.15.

Elektri tootmine algas Eesti territooriumil 1880. aastate algul. Elektri tootmine ei olnud Eestis seaduslikult reguleeritud ei enne ega ka pärast esimest maailmasõda. Turul oli nii eraettevõtjaid kui ka linnade omavalitsusi. Arusaam, et Eesti vajab ühtset elektrisüsteemi, jõudis Eesti valitsuseni 1930. aastate teisel poolel. Millisele ressursile elektritoomises toetuda, jäi kindlalt paika panemata.

Teine maailmasõda lõhkus olemas olnud Eesti elektrisüsteemi. Nõukogude Liidu elektrijaamade ministeeriumil puudus sõjajärgse Eesti elektrisüsteemi väljaehitamise kava ja elektri toomiseks asutati väikesi ühistuid. 1945. aastal asutati Eesti Energia.

Ühtse elektrisüsteemi väljaehitamise plaan arendati välja 1950. aastate teisel poolel, mil Balti liiduvabariikide ja Vene Föderatsiooni loodeosa varustamiseks elektrienergiaga tuli Eestisse ehitada põlevkivielektrijaamad. Balti SEJ ja Eesti SEJ saavutasid täisvõimsuse 1970. aastate algul, tagades odava elektrienergia tarbijatele. Mõlemad elektrijaamad töötasid edasi iseseisvuse taastanud Eestis.

Põlevkivielektri tootmisel on Eesti valitsus pidanud arvestama Euroopa Liidu keskkonna nõuetega, mis on ajapikku üha karmistunud. Sel põhjusel ehitati Auveresse põlevkivielektrijaam, kus sai lisaks põlevkivile kütta ka eurodirektiivi kohaselt taastuvat energiaallikat puitu.

Sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega alustas Eesti 2000. aastate algul soojuse- ja elektri koostootmisjaamade ehitust ning taastuvenergeetika arendamist. Maagaasil pidi selles arengus olema tähtis roll. Kohalike inimeste ja ka kaitseministeeriumi vastuseis tuuleparkidele võimaldas maagaasil töötava elektrijaama siiski ehitamata jätta. Sellegipoolest põhineb Kiisale ehitatud Eleringi reservelektrijaam maagaasile, millel on strateegiline tähtsus, kui Venemaa peaks Balti riigid oma sagedusalast välja kupatama. Kui nii juhtub, muutub elekter Eestis palju kallimaks, sest peame tagama oma sagedusala stabiilsuse. Millised on sellises olukorras Eesti energiasüsteemi väljakutsed nii lühemas kui ka pikemas perpektiivis? Ka sellest tuleb ettekandes juttu.

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta alguses asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Varasemaid Vaba Akadeemia loenguid on võimalik järele vaadata Postimees TV-st.