Tööandjad koostasid manifesti «Aeg on olla ajast ees»

Eesti lipud. Foto: Erik Prozes / Postimees

Tööandjad koostasid 2023. aasta 5. märtsil toimuvate valimiste eel taas oma manifesti, milles sõnastasid probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu.

Manifesti pealkiri «Aeg on olla ajast ees» kirjeldab tööandjate ootust Eesti riigi juhtimisele.

«Viimased aastad oleme liikunud kriisist kriisi. Kuigi sõja ja pandeemia tõi väliskeskkond, siis mitu kriisi on senise otsustamatuse ja edasilükkamise tagajärjed. Probleemid vinduvad tervishoius, energeetikas, riigijuhtimises, hariduses ja tööturul. Need juba häirivad Eesti inimeste head käekäiku,» märgitakse manifestis.

Tööandjad teavad, et oluline on strateegiline lähenemine ja juhtimine, olulise eristamine ebaolulisest. Samuti ambitsioonikate eesmärkide sõnastamine, selge tööplaan, ressursside eraldamine ja vastutuse võtmine ning süüdlaste ja vabanduste asemel lahenduste otsimine. «Nii saavad asjad tehtud. Seda ootame ka Eesti riigi juhtimises,» kinnitavad tööandjad.

Kriisiderohkel ajastul on olulisem kui kunagi varem, et Eesti riik oleks juhitud strateegiliselt ja vastutustundlikult, seistes Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu kasvu eest nii täna kui tulevikus.

«Eesti senise edu jätkumine ei ole avatud maailmas paratamatu. Selle proovikivi ületamine nõuab riigijuhtidelt strateegilisemat juhtimist, mille puhul tehtavad otsused ületaksid nelja-aastast valimistsüklit. Otsuste hindamiseks ei tuleks kasutada skaalat «populaarne/ebapopulaarne», vaid «vajalik/ebavajalik» pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks,» leiavad tööandjad.

Manifestis tõdetakse, et Eesti siht peab olema piirkonna kõige konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomine, atraktiivse maksusüsteemi, usaldusväärse õigusruumi, mõistlike energiahindade ja töökate inimestega. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid. Eesti konkurentsieelis on olnud õhuke ja tõhus riik ning seda peab hoidma. Jätkuma peab riigireform. Avalikus sektoris peab enne iga lisaraha eraldamist küsima, mida on tehtud teenuse või organisatsiooni efektiivsemaks muutmiseks ning millist lisaväärtust täiendav kulu Eesti rahvale toob.

«Riigi ja selle elanike heaolu kasvab ettevõtlikkuse, mitte maksude tõstmise või riigi jagatud abi kaudu. Heaolu kasvu eeldus on palgakasv, sest Eesti maksulaekumistest 80 protsenti on seotud palkadega. Palgakasvu eeldus on ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon. Vaid kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka ning omanike ja riigi tulusid. Targalt käituva riigina peab Eesti inimeste heaolu saavutamiseks fookusesse võtma majanduse lisandväärtuse kasvatamise ja seda soodustavate investeeringute suurendamise,» märgivad tööandjad.

«Kui tahame olla kasvava majanduse ja heaoluga Eesti, vajame selleks ka täiendavaid töökäsi ning pikaajalist plaani, kuidas targa tööjõu olemasolu tagada. Tööjõupuudus on ettevõtete arengut enim pidurdav tegur. Selle põhjused peituvad nii jäigas välistööjõu poliitikas kui ka aeglaselt kohanevas tööseadusandluses. Pidur on ka haridussüsteem, mis ei suuda tööturgu vajalike oskustega tegijatega varustada. Haridusvaldkonna alarahastus läheb vastuollu sooviga olla tark ja haritud rahvas, kuid lisaks õpetajatele väärilise palga maksmiseks vaja minevale rahale on hariduses hädasti vaja muutuseid nii koolivõrgus kui õppekorralduses,» leiavad tööandjad.

Manifesti kohaselt vajab lisaraha ja reforme ka tervishoid, mis peab aitama vananevas ühiskonnas tervelt elatud aastaid pikendada ja seeläbi inimestel tööturul püsida ning muu hulgas aitavad seda saavutada eraraha kaasamine ja e-tervise tiigrihüpe.

«Meie põlvkonna olulisemaid katsumusi on ka võitlus kliimamuutuse mõjude vähendamisega ja elurikkuse säilitamise eest. Selleks, et rohepööre ei osutuks šokiks, millest toibumine võtab aastaid, on vaja riigipoolset koordineeritud ja tasakaalukat juhtimist. Targalt läbi viidud rohepöörde keskmes on Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime,» tõdevad tööandjad. 

Tööandjate manifesti rõhuasetuste ja ettepanekute eesmärk on üks – suurendada Eesti inimeste heaolu. Selle saavutamiseks selgitasid tööandjad välja mitme valdkonna probleemid ja lahendused, mis toetuvad neljale sambale.

1. Eesti riik vajab pika vaatega strateegilist juhtimist.

2. Heaolu kasvu toob majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamine.

3. Hästi elame vaid tarkade ja tervete töötajatega.

4. Targalt juhitud rohepööre avab majanduses uusi võimalusi.