Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti Gaasi juhil on kahtlusi gaasitarnete kindluses kriisiolukorras (1)

Copy
Margus Kaasik, Eesti Gaas juhatuse esimees
Margus Kaasik, Eesti Gaas juhatuse esimees Foto: Eero Vabamägi

Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik ütles teisipäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil, et kriisiolukorras kipuvad riigid, kust ettevõte gaasi tarnib, eelistama oma turuosalisi ning Eestisse gaasi tarnimine muutub tunduvalt keerulisemaks.

Kaasiku sõnul tarnib Eesti Gaas, mis varem tarnis peamiselt Vene gaasi, nüüdseks vaid veeldatud maagaasi (LNG). Murekoht on tema hinnangul see, et kuigi gaasiühendused teiste riikidega toimivad normaaloludes väga hästi, siis kriisiolukorras võib see olla keeruline.

«Täna näeme, et meie naaberriigid kriisisituatsioonis hakkavad eelistama oma riigi tarbijaid, oma riigi ettevõtjaid, energiaettevõtjaid. Nad ei ole teinud seda meie õnneks absoluutselt, et meil ei oleks mingit ligipääsu, aga vaikselt neid reegleid ikkagi kallutatakse sinnapoole, et neil endil oleks parem,» tõdes Eesti Gaasi juhatuse esimees.

Näiteks kevadel muudeti tema sõnul Läti gaasimahuti reegleid kohalikele ettevõtetele soodsamaks ja Leedu on samaviisi kohandanud Klaipeda LNG terminali reegleid.

«Reaalsus on see, et kui me võtame Klaipeda terminali, kus meil küll õnnestus kiirtöö korras saada need kaks kargot selle aasta lõppu, siis järgmiseks aastaks – kui läheb hästi –, siis järgmiseks aastaks me saame ühe kargo 38st,» nentis Kaasik. 

Ta selgitas, et 38 teravatt-tundi saab Klaipeda kaudu sisse tulla ning Eesti saab sellest ühe teravatt-tunni. «On see piisav? Ma ütleks, et ei ole piisav. Ma arvan, et see on masendav,» lisas ta.

Ka Soome terminali osas valitseb teadmatus. «Lõpuks pole ju vahet – teeme üliavatud, ilusa terminali, kutsume üle Euroopa kõik ettevõtted kohale, 20 ettevõtet tulevad ja tahavad seal sloti saada – sa hakka seda kahte slotti kuus jagama 20 ettevõttele. Kaks tükki saavad, 18 ei saa,» rääkis Kaasik.

«Ei maksa unustada, et lisaks infrale toimub ikkagi kauplemine ja reeglid ja süsteem peaksid olema sellised, et ka Eesti oleks piisavalt oma huvidega kaetud. Täna ma selles 100 protsenti kindel ei ole,» märkis ta.

Tagasi üles