/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/02/14805703t1hf630.jpg)
Rahandusministeeriumi tellitud mõjuarvutused näitavad, et tänaste hindade juures saaks avalik sektor elektrienergiat kokku hoida ilma olulise elukvaliteedi languseta ligikaudu 14 miljonit eurot aastas.
Avaliku sektori aastane energiasääst võiks olla 14 miljonit eurot
Ministeeriumi eestvedamisel on valminud suunised, mille eesmärk on vähendada riigihoonetes energiatarbimist. Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak rõhutas teisipäeval pressikonverentsil, et tegu on suunistega, mitte käsu või määrusega.
Riigisektori energiatarbimine kogu energiaportfellis pole küll suur, üks protsent, kuid Kajaki sõnul ei tohi seda alahinnata. «Tõenäoliselt avaliku sektori kokkuhoid ühe protsendi võrra alandab hindu kõigi tarbijate jaoks. Kui me räägime tipukoormusega tundidest, siis just see üks protsent võib olla kriitilise tähtsusega,» toonitas ta.
Töökorraldus saab aidata säästule kaasa
Üks kategooria suunistest puudutab küttesüsteemi. Selle kohaselt tuleks riigiasutustes saavutada siseruumide temperatuur 19 kuni 21 kraadi ja jahutuse alampiir on 25 kraadi. Kui hoonet ei kasutata, on võimalik langetada temperatuur 14 kraadini.
Küttekulude pealt saab kokku hoida ka hoone hõivatust muutes. «Praegused riigiasutused on projekteeritud selliselt, et igal ametnikul on oma töökoht, palju kasutatakse ka kabinetisüsteemi. Nüüd me näeme, et Covid-19 muutis inimeste töölkäimise harjumusi ja hooned ei ole enam 100-protsendise hõivatusega. Kui me muudame ruumide hõivatust, siis võib-olla saame mõnes hooneosas või korrusel kütet veelgi alandada,» tõi Kajak näite. Ta lisas, et küttekulusid saab alandada ka töökorraldust muutes, kui mõnel päeval töötab osa või kõik inimesed kodus.
Soovitav on alandada ka elektriga soojendatava kätepesuvee temperatuuri. «Oleme konsulteerinud sotsiaalministeeriumiga ja terviseriske siin pole. Kindlasti tapab vesi pesemisel kõik bakterid, kui see on ka külm,» kinnitas Kajak.
Parklate valgustuse vähendamine ei tohi asekantsleri sõnul endaga kaasa tuua järeleandmisi turvalisuse arvelt. Seevastu avalike monumentide ja hoonete fassaadide dekoratiivvalgustus soovitatakse välja lülitada ajavahemikus kell 23–7. Kajak lisas, et kuna aastaajati muutub Eestis valge ja pime aeg päris palju, siis tuleks seda suunist rakendada paindlikult.
«Siin on veelgi erisusi, näiteks praegu on valitsuse hoone fassaadil ööpäev läbi Ukraina lipu värvides valgustus ja minu meelest peaks see seal ka edaspidi olema,» tunnistas Kajak.
Kokkuhoid on saavutatav lihtsasti
Valitsus plaanib riigiasutustele eraldada kaks miljonit eurot, et saaks läbi viia küttesüsteemide ekspertiisi, kuidas energiat kokku hoida või vähendada energiakadu.
Suuniste aluseks on Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide riigiasutustes läbiviidud uuringute põhjal tehtud arvutused. Ülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski sõnul on uuringu tulemusel juba praegu selge, et vägagi lihtsate ja kiirete meetmetega on 10–15-protsendine kokkuhoid saavutatav paljudes riigiasutustes, mõnel puhul oleks kokkuhoid isegi kuni 30 protsenti.
«See tuleb osaliselt sellest, et me tuleme odava energia ajastust ja meie hooned ei ole energiasäästu mõttes optimaalselt seadistatud ega juhitud. Nende meetmetega me ju ajame taga seda, et me suudaks vähendada just asjatut energiatarbimist, mida keegi pole tähele pannud. Eriti võib seda täheldada suuremates hoonetes,» tõdes Kurnitski.
Kurnitski tõi veel välja, et kui me vähendame energiatarbimist, siis on sellel kaks positiivset mõju: esiteks vähenevad inimeste elektriarved ja teiseks hakkab vähenenud nõudlus alla tooma ka elektri börsihinda.