/nginx/o/2022/09/16/14833595t1h4274.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles teisipäevasel riigikogu rahanduskomisjoni istungil, et juhul kui regiooni saabuv veeldatud maagaasi (LNG) terminal hakkab asuma Soome poolel, on riik valmis eraettevõtete poolt Paldiskisse rajatava kai ja taristu omandama.
Tatar selgitas, et Soome ja Eesti lähtuvad kevadel kokku lepitud kontseptsioonist, et mõlemal pool lahte asuvaid gaasi vastuvõtuvõimekusi vaadeldakse tervikliku Soome lahe LNG-terminali taristuna. Eesti varustuskindluse vaates pole asekantsleri sõnul suurt erinevust, kas laev asub siin- või sealpool, Soome varustuskindluse vaates võib aga tekkida probleem, kui laev tuleb Eesti poolele, kuna Balticconnectori läbilaskevõime on piiratud.
«Kui terminal asub Soome pool, siis Eesti suunas Balticconnector sellist pudelikaela ei tekita, lihtsalt selle pärast, et Eesti gaasitarbimine on niivõrd väike,» märkis ta.
Kui terminal peaks asuma Soome pool, siis riikidevahelise kokkuleppe järgi on Eesti-poolne taristu Soome terminali osa.
«Siin on tõepoolest see koht, kus riik oli valmis pakkuma ettevõtetele garantiid – või put-optsiooni –, et me saame aru, Alexela ja Infortar ehitab praegu ju oma vahenditest taristut, mida, võib osutuda, ei lähe neil vaja, sest laev asub teisel pool. Seetõttu riik on valmis pakkuma ettevõtetele valmidust riigina selle taristu omandama, välja ostma, et see taristu oleks olemas,» rääkis Tatar, selgitades, et taristu on riigi energiajulgeoleku jaoks oluline. Ent vaadates kogu energiajulgeoleku investeeringuid, pole tegemist liialt suure summaga.
«See plaan iseenesest on jätkuvalt jõus. Selle plaani järgi praegu riigid toimetavad ja kõik need kokkulepped riigi poolt kehtivad,» kinnitas asekantsler.
2022. aasta lisaeelarvega eraldati ka 30 miljonit eurot, et Elering saaks vajadusel minna osanikuks Soome Gasgridi taasgaasistamisvõimekusega tankerit (FSRU) rentivasse tütarettevõttesse.
«Kui see osutub mõistlikuks ja vajalikuks ja kasulikuks. Täna pole seda veel otsustatud ja see natuke sõltub ka sellest, kui Eesti poolel tekib initsiatiiv seda terminali või kai osa ise kasutada, siis pole mõistlik tekitada olukorda, kus Eesti poolel on ujuvterminal, mis kuulub eraettevõtetele ja konkureerib Soome pool asuva terminaliga, kus on Eesti põhivõrgu ettevõttel osalus,» tõi Tatar välja.
Soome on tema sõnul endiselt valmis osalust FSRU OYs pakkuma, ent Elering pole veel otsust teinud. «Aga uks on lahti,» lisas Tatar.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)