/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2022/09/26/14859008t1hdc39.jpg)
- Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid energia säästmiseks.
- Ülemäärase kasumi maksustamise plaan ei klapi Eesti seadustega.
- Eesti võib maksuga leppida, aga taotleb siis endale erandit.
Majandusminister Riina Sikkut (SDE) hääletab reedel vastu Euroopa Komisjoni ettepanekutele, mis nõuavad energeetikafirmade ja elektritootjate maksustamist.
Komisjoni ettepanek oleks toonud liikmesriikide eelarvetesse 140 miljardit eurot. See on pool summast, millega liikmesriigid on viimase aastaga toetanud tarbijaid energiaostul (280 miljardit eurot).
Reedel kogunevad ELi energeetikaministrid, et arutada EK erakorralisi ettepanekuid energiakriisi leevendamiseks. «Solidaarsustasu ja elektritootjate üleliigse tulu kohustuslikku kogumist Eesti valitsus ei toeta,» ütles Riina Sikkut.
Minister lisas, et Eesti valitsus toetab EK energiasäästuettepanekuid. Komisjon soovib, et liikmesriigid säästaks eeloleval talvel vähemat viis protsenti elektrit tipptundidel, sellele lisaks oleks üldine kümneprotsendiline soovituslik elektrisääst.
«Maksude puhul on Eesti toetanud ühehäälsuse nõuet, aga ühehäälsust energeetikaministrite laua taha ei tule, sest Ungari on kõigele vastu,» märkis Sikkut, kes oli eile koos ehitusettevõtjatega Kiievis.
«Meil ei ole ettevõtte tulumaksu, mida panna fossiilitootjale juurde,» ütles Sikkut. «Põlevkiviõlitootjad maksavad juba praegu maavaramaksu, mis sõltub nafta maailmaturuhinnast. Me juba võtame üleliigset tulu põlevkivi maksustamisega.»
EK ettepaneku järgi maksustatakse fossiilkütuste tootjate nn erakorraline 2022. aasta kasum 33-protsendilise tulumaksuga. Erakorraliseks loeb EK kasumit, mis on suurem kui 120 protsenti viimase kolme aasta keskmisest. Eestis läheks selle maksu alla Viru Keemia Grupp (VKG), aga võib-olla ka Kiviõli Keemiatööstus. Kolmas põlevkiviõlitootja Eesti Energia maksu alla tõenäoliselt ei lähe, sest õli tootmise osakaal käibes on liiga tagasihoidlik.
Põlevkivi aitab kriisi leevendada
:format(webp)/nginx/o/2022/09/26/14859009t1ha44b.jpg)
Irina Bojenko, Viru Keemia Grupi pressiesindaja
Euroopa Komisjoni ettepanek põlevkiviõlitööstust maksustada on vastuolus eesmärgiga vähendada energiahindu. Põlevkiviõli hind ei sõltu maagaasist, vaid raske kütteõli maailmaturuhindadest, mistõttu ei saa selle puhul rääkida maagaasi kriisist tingitud ülemäärasest kasumist. Raske kütteõli kõrgema maailmaturuhinna korral saab riik põlevkivitööstusest õiglast tulu juba põlevkivi maksustamisega. Seetõttu oleks põlevkiviõlitööstusele uue maksu kehtestamine topeltmaksustamine.
Põlevkivitööstus võimaldab Eesti turule põlevkiviõli, elektri ja sooja pakkumisega hoopis vähendada maagaasi hinna soovimatut mõju meie majandusele ja energiahindadele.
«VKG oleks esimene ettevõte, kes omanimelise maksu saaks,» põhjendas Sikkut, miks Eesti valitsus suure tõenäosusega otsustab neljapäeval, et on sellise maksuskeemi loomise vastu. Sikkut lisas, et äärmisel juhul võib Eesti maksuga nõustuda, aga taotleb sel juhul endale erandit.
Põlevkivi kaevandamise tasu on kasvanud naftahinna madalaseisu aja 27 sendilt tonnilt praeguseks seitsmele eurole tonnilt, ütles majandusministeerium.
Sikkut märkis, et taastuvenergia tootjate üle 180-eurost tulu on keeruline riigikassasse korjata, sest viimastel on kuni 80 protsenti toodetavast energiast eelnevate pikkade lepingute müüdud.
«See ei ole jonn ega vastu olemine vastu olemise pärast, administratiivselt on seda keerukas korraldada,» kinnitas Sikkut.
Missugune saab olema energeetikaministrite kompromiss, on praegu keeruline öelda, sest terve eeloleva nädala käivad konsultatsioonid ja kauplemine suursaadikute tasemel. Lõplikud kokkulepped sõlmivad ministrid reedel.
Solidaarsustasu tekitaks ebavõrdsust
:format(webp)/nginx/o/2022/09/26/14859010t1h26d2.jpg)
Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Solidaarsustasu on varjunimi uuele maksule ja meie jaoks on väga suur ohumärk, et seda proovitakse teha Euroopa Liidus kehtivat ühehäälsuse põhimõtet eirates. Ma ei näe võimalust, et saaksime seda toetada. Tegemist oleks ohtliku pretsedendiga, mis võib hiljem kurjalt kätte maksta.
Teiseks paneks selline süsteem meie ja ka näiteks Läti ettevõtjad võrreldes teiste liikmesriikidega halvemasse olukorda, kuna meil maksustatakse kasumit selle väljavõtmisel. Solidaarsustasu arvestamise aluseks võetav raamatupidamislik kasum oleks aga suurem. Eesti põlevkiviõli tootjad maksavad lisaks ka raskekütteõli maailmaturuhinnast sõltuvat ressursitasu, mida mujal pole.
Solidaarsustasu arvutatakse 2022. aasta kasumi põhjal, käesoleva aasta lõpus kehtestamine tähendab tagasiulatuva rahalise kohustuse kehtestamist, mis on omakorda vastuolus Eesti põhiseadusega. Maksta tuleb solidaarsustasu aga alles järgmisel aastal, samas kui abivajajad vajavad abi juba sel talvel.
Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et Eesti toetab EK elektrisäästusoove. Ta märkis, et pärast 17. augusti 4000-eurost hinda on elektriga kauplejad oma käitumist muutnud.
«Seni elektrimüüjad ütlesid, et nende kliendid on valmis iga hinna eest ostma, nüüd on tekkinud trepiastmestik, kui palju ollakse valmis ostma, kui hind on niisugune ja kui hind on naasugune. See on tarbimise juhtimise näide,» sõnas Tatar.
Tatar ütles, et tiputundidel tarbimise piiramine toob hinda allapoole ja aitab kiiresti hinda börsil odavamaks teha.
«Praegu inimesed hääletavad lülitiga, kui hind on väga kõrge, aga seda saab teha ka nutikamalt, lisades hoone automaatikasse vidinad, mis tarbimist juhivad,» ütles Tatar.
Tatar lisas, et praegu pole selge, kuidas hüvitada suurtarbijatele tiputundidel tarbimise piiramine: kas seda teha riigikassast, võrgutasudest või tuleb seda teha elektrimüüjatel, kes hoiavad ka bilanssi ehk tarbimist-tootmist tasakaalus.
Kohustuslik viieprotsendiline sääst võib ministrite kohtumisel leeveneda vabatahtlikuks säästuks, ennustas Tatar.
Majandusministeeriumi säästuettepanekute peale keerata toas temperatuur madalamaks, loobuda vanniskäimisest ja selle asemel võtta dušši on ainult irvitatud. Muu hulgas soovitas ministeerium, et sooja toitu ei maksa külmkappi panna.
«Asendusminister Maris Lauri sai suvel vastu päid ja jalgu, kui ütles, et kel akendest ja ustest külm sisse puhub, vaadaku aknatihendid üle. See sai üldrahvalikuks naljanumbriks täiesti põhjendamatult,» ütles Tatar.
«Majandusministeeriumi ettepanekuid on naeruvääristatud, kuigi kordasime käibetõdesid, kuidas elektritarbimist vähendada, aga elu näitab, et inimesed ei mäleta neid,» kinnitas Tatar.