Eesti Energia: elektri hind tõusis Läti ühenduse taastumise tõttu (1)
26. september 2022, 19:02
Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul tõusis elektri börsihind Eestis eelmisel nädalal enam kui poole võrra, sest ühendus Lätiga taastus ja soodsam elekter pääses üle lõunapiiri.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 225,6 eurot megavatt-tund ehk 83,9 eurot kallim kui üle-eelmisel nädalal. «Eesti-Läti kaabel, mis vahepeal oli piiratud 676 megavati peale oli eelmisel nädalal tagasi 900-megavatise läbilaskevõimsuse juures ja see suurendas nõudlust Läti suunalt,» selgitas Miller Eesti Energia turuülevaates.
Kõige odavam oli elekter reedel, 23. septembril, kui öösel kell 2–3 tuli ühe megavatt-tunni eest maksta 46,9 eurot. Kõige kallim oli elekter aga kolmapäeva hommikul vahemikus kell 9–10, kui megavatt-tund maksis 527,66 eurot.
Gaasi hind Euroopas jätkas Milleri sõnul eelmisel nädalal langust, mis oli tingitud Euroopa riikide pingutustest talve eel hoidlad võimalikult suures mahus täita. «Hoidlate täituvus Euroopas on praegu keskmiselt 87 protsenti. Lisaks on Ameerika Ühendriikidest Euroopa poole teel mitu LNG-laeva laeva, millest kolm peaks kohale jõudma juba oktoobri alguses,» tõi strateeg välja. Nädala keskmine gaasi hind oli 14 eurot väiksem kui nädal varem, 187,9 eurot megavatt-tund.
«LNG-import on energiakriisi lahendamise üks võtmekomponente, kuid põhiküsimus on endiselt, kui külm tuleb talv ja kui suur saab olema sellega seotud energianõudlus piiratud gaasivarustuse tingimustes. Juhul, kui varud talvel oluliselt vähenevad, võib nende taastamine Venemaa tarnete püsiva katkemise tõttu sattuda tõsisesse ohtu,» tõdes Miller.
Strateeg vahendas, et Bloombergi andmeil plaanib Venemaa torugaasi tarneid järgnevate aastate jooksul ligi 40 protsendi võrra vähendada, kuid materjalides pole täpsustatud, kuidas gaas turgude vahel jaguneb. Euroopa jaoks sellest uudisest tema sõnul midagi lihtsamaks ei muutu.
«Küll on tõenäoline, et Euroopa Liidu asemel saab Venemaa olulisimaks välisturuks hoopis Türgi ja Hiina. Kuigi maagaasitarned Nord Stream 1 kaudu Euroopasse on katkenud, jõudis möödunud nädalal Euroopasse siiski üle 80 miljoni kuupmeetri Vene gaasi päevas. Uskumatul kombel toimus see läbi Ukraina. Võrreldes varasemaga moodustab see kõigest 10 protsenti möödunud aastal samal ajal Venemaalt Euroopasse tulnud kogusest,» tõdes Miller.
Tööstus saab löögi
Euroopa suurim gaasitarbija Saksamaa püüab strateegi sõnul LNG-tarnete mahtu suurendada. «Saksamaa lootus on Araabia Ühendemiraatidel, mida liidukantsler Olaf Scholz eelmisel nädalal külastas. Scholzi pingutuse tulemusena saabub esimene LNG-tanker emiraatidest Saksamaale järgmise aasta alul,» lausus Miller.
Valusalt on tema sõnul pihta saamas ka Saksamaa tööstus. «Näiteks teatas kontinendi suurim autotootja Volkswagen, et võib kõrgete energiahindade tõttu tootmisüksused Saksamaalt ja Ida-Euroopast kolida Edela-Euroopasse, Portugali ja Hispaaniasse, kus LNG-taristu oluliselt arenenum. Olukorra tõsidust ilmestab seegi, et suured veokitootjad on oma tootmises gaasi asendamas nii kivisöe kui kütteõliga,» tõi strateeg välja.
Raskustes on Milleri sõnul ka paljud Euroopa väetisetootjad, kes sulgevad või peatavad toomisüksusi. Väetiste kõrge hind hakkab aga mõjutama ka toiduainete hinda.
«Oktoobri algus tõotab tulla tavapärasest soojem ja pakkuda Loode-Euroopas vähemalt keskmisel tasemel tuuleenergia toodangut, mis kesk-eurooplaste kütteperioodi alguse mõnevõrra leebemaks teeb,» avaldas ta lootust.
Konkurents Aasiaga LNG tarnete üle
LNG-tarneid Euroopasse võib tema sõnul hakata piirama aga nõudluse kasv Aasias. «Jaapanis prognoositakse tavapärasest külmemat talve, mis võib tähendada sealsete energiatootjate otsuseid osta LNG-d hetke börsihinnaga ja sel moel viia gaasihinda veelgi üles. Aasia LNG börsihind on juba praegu kümne aasta keskmisest ligi kolm korda kõrgem. Nii valivad näiteks paljud Lõuna-Korea energiatootjad gaasi asemel kivisöe,» tõdes Miller.
Aasiast kostus tema sõnul möödunud nädalal ka positiivsemaid uudiseid. «Nimelt võib Hiina lähiajal teatada ligi täiendavalt 15 miljoni tonni naftatoodete ekspordist rahvusvahelistele turgudele. Selle tingib riigi majandushoo aeglustumine ja sisetarbimise vähenemine,» selgitas analüütik.
Euroopat ootab ees majanduslangus
Euroopas väheneb aga tarbijate kindlustunne – euroala vastav indeks kukkus septembris rekordmadalale tasemele. Põhjused pole strateegi hinnangul üllatavad: ülikõrge inflatsioon ja ees ootav talvine energiakriis.
«Ökonomistide hinnangul ootab samadel põhjustel piirkonda ees majanduslangus. Aastases võrdluses tõusid näiteks Saksamaal tootjahinnad 45,8 protsenti, mis avaldab otsest mõju ka inflatsioonile. Riigid üle Euroopa pingutavad selle nimel, et tarbijatele appi minna, kuid samal ajal seisavad silmitsi suurtes raskustes energiaettevõtetega,» nentis Miller.
Viimase puhul tõi ta näiteks Saksa energiahiiu Uniperi ülevõtmise Soome ettevõttelt Fortum. «Uniperi äriplaan oli üles ehitatud odava Venemaa gaasi vahendamisele Euroopaasse, mis nüüd on tulnud neil kiirelt alternatiivsete varustusallikatega asendada. Ilmselt tuleb Saksamaal järgnevate aastate jooksul Uniperi päästmiseks kulutada veel kümneid miljardeid eurosid. Kahjuks on see vaid osa kõrgest hinnast, mida terve Euroopa peab maksma Venemaast energiasõltuvusse jäämise pärast,» lausus strateeg.
Olkiluoto 3 tuumaelektrijaam saavutab lõpuks täisvõimsuse
Osa sõltuvuse vähendamise plaanist peaks Milleri sõnul selguma sel nädalal, kui Euroopa komisjon avaldab oma energiasüsteemi digitaliseerimise tegevuskava. Selle eesmärk on vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja oluliselt kiirendada taastuvenergia arendusi Euroopas.
Soome Olkiluoto 3 tuumaelektrijaam kerkis Milleri sõnul nädalavahetusel piirkonna suurimaks omataoliseks, saavutades võimsuse 1456 megavatti ehk 90 protsenti planeeritud tasemest. Nädala lõpust ja terve järgmise nädala peaks jaama võimsus olema 100 protsendi juures.
«Seejärel on oktoobri jooksul plaanitud teha korduvaid jaama üles-alla koormamise teste kogu võimsuse ulatuses. Olkiluoto 3 stabiilsem täisvõimsusel töötamine on seejärel plaaneritud novembris. Samal ajal värskendas Soome põhivõrguoperaator Fingrid elektri toimepidevuse väljavaadet, hoiatades, et sel talvel võib esineda katkestusi,» lausus strateeg.
Eesti peab häda korral Soomet elektriga abistama
Põhjanaabrid on Milleri sõnul tiputarbimise ajal aastaid sõltunud elektri impordist Lõuna-Rootsist ja Eestist. «Lõuna-Rootsis asuva Ringhals 4 tuumajaama remonti pikendati jaanuari lõpuni ja Rootsi on hoiatanud piirkonda võimalike katkestuste pärast sel talvel. Fingridi sõnul vähendaks 5 protsenti väiksem tiputarbimine Soome elektrivajadust 700 megavati võrra, mis on samapalju kui Eestit ja Soomet ühendava merekaabli Estlink 2 läbilaskevõime,» märkis ta.
Elektrikatkestuste oht on strateegi sõnul suurim külma ilma korral, kui kogu regioonis nõudlus elektri järele kasvab. «Juhul kui Rootsist, kes muidu olnud regiooni netoeksportija, sel määral elektrit Soome importida ei saa ja Olkiluoto 3-ga mingi tõrge peaks tekkima, jääks tiputundidel Soomes elektrit puudu. Kas Soomes siis tuled põlema jäävad, oleneb sel hetkel sellest, kas Eestis on vaba ressurssi, mida Soome kasutada saaks,» nentis Miller.
Narva jaamadest oli Eesti Energia andmetel eelmisel nädalal turul keskmiselt 800 megavatti. «Järgmise nädala reedeni on plaaneritud aastahoolduses Eesti elektrijaama 3. plokk, ülejäänud energiaplokid on alanud nädalal saadaval. Laupäevaks planeeritud Leedu elektrisüsteemi isolatsioonikatsetus lükkus edasi ja ohtu Eesti varustuskindlusele ei tekkinud,» tõi strateeg välja.
Süsinikdioksiidi (CO2) nädala keskmine hind oli 69,6 eurot tonni kohta, langedes nädalaga 2,2 euro võrra. «Turg pelgab, et majanduslangus vähendab nõudlust CO2 kvootide järele. Naftahinnad langesid üsna tugevalt: Brenti nädala keskmine futuuri hind langes tasemele 89,8 dollarile barrelist. Selle põhjusteks dollari tugevnemine ning kartus, et ülemaailmsed intressimäärade järsud tõusud kutsuvad esile majanduslanguse ja vähendavad kütusenõudlust,» selgitas Miller ning lisas, et samas piiras langust Moskva mobilisatsioon sõjas Ukrainaga ja ummikseis läbirääkimistel Iraani tuumaleppe taastamiseks.
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina.