OECD langetas maailma majanduskasvu prognoosi

OECD peakorter Pariisis. Foto: Francois Mori

Venemaa sõda Ukrainas mõjutab maailmamajandust järgmisel aastal rohkem kui seni arvati, teatas esmaspäeval Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), langetades maailma majanduskasvu prognoosi.

OECD langetas tuleva aasta kasvuprognoosi juunis prognoositud 2,8 protsendilt 2,2 protsendile. Käesolevaks aastaks prognoositakse endiselt kolmeprotsendist kasvu.

Pariisis baseeruv organisatsioon märkis sünges raportis pealkirjaga «sõja hinda makstes», et konflikt suurendab hinnasurvet ajal, mil elukallidus on niigi kiirelt kasvamas.

Maailmamajandust mõjutavad endiselt koroonaviiruse puhangud, samuti aga intressimäärade tõstmine inflatsiooni ohjeldamiseks. «Hulk näitajaid on teinud pöörde halvemuse poole ja maailma kasvuväljavaade on tumenenud,» seisis OECD raportis.

Maailmamajanduse kasv tänavu teises kvartalis aeglustus ja paljude riikide andmed osutavad nüüd pikale kesise kasvu perioodile, leidis ühendus.

Raportis langetati pea kõigi G20 riikide kasvuprognoosi, välja arvatud Türgi, Indoneesia ja Suurbritannia, ehkki viimasele oli juba varem ennustatud nullkasvu.

Ühendriikide majanduskasv peaks aeglustuma tuleval aastal 0,5 protsendile. Hiina tänavust kasvuprognoosi langetati järsult 3,2 protsendile ja tuleva aasta oma 4,7 protsendile.

Saksamaa majandusele ennustatakse tulevaks aastaks 0,7-protsendist kahanemist, kuivõrd varem suuresti Vene gaasist sõltunud riik on saanud ränga hoobi tarnete katkestamisest. Euroalal tervikuna peaks majandus kasvama vaid 0,3 protsenti, võrreldes varem ennustatud 1,6 protsendiga.

Tuues välja Vene invasiooni mõju, märkis OECD, et maailma majandustoodang on 2023. aastal eeldatavasti 2,9 triljonit eurot väiksem kui ennustati mullu detsembris, enne sõja puhkemist.

G20 riikide inflatsiooniks prognoosis OECD tänavu 8,2 protsenti ja tuleval aastal 6,6 protsenti.

Valitsused on teatanud erakorralistest meetmetest leibkondade ja äride aitamiseks hinnakasvuga toime tulemisel.

OECD hinnangul on aga energiakulude korvamiseks võetud eelarvelised meetmed olnud «halvasti suunatud».

Keskpangad on samal ajal tõstnud inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid, kuid ka see võib majandusi langusesse tõugata.

Rahapoliitika karmistamine on «põhiline maailmamajanduse kasvu aeglustav tegur», leidis OECD.

Raportis hoiatati, et prognoosi ümbritseb märkimisväärne ebakindlus.

Kütusenappuse süvenemine võib riisuda Euroopa majanduskasvult tuleval aastal veel 1,25 protsendipunkti ja maailma omalt pool punkti.