Väikesaarte kalurid ei ole rahul püügivõimaluste vähendamisega

Väikesaarte liidu juht Ingvar Saare leiab, et kalurite püügiõiguse vähendamine ei ole põhjendatud. Foto: Urmas Luik

MTÜ Väikesaarte Liit teatas keskkonnaministeeriumile, et on vastu püsisasustusega väikesaartel – Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Manija – püüniste piirarvu vähendadamisele rannikumeres.

Liidu tegevjuht Ingvar Saare märkis kirjas, et riik soovib vähendada püügivõimaluste arvu eesmärgiga parandada kalavaru olukorda, kuna kõik muud võimalused kalavarude olukorra parandamiseks on ammendunud. Samas ei käsitleta tema sõnul eelnõus teisi kalavarusid vähendavaid mõjutegureid ning kalavaru ohustava kategooriana ei ole mainitud ka harrastuskalureid.

Liit leiab, et eelnõu sisulised põhjendused püügivõimaluse vähendamise vajaduse ja ainuvõimalikkuse osas on ebapiisavad, üldsõnalised ning põhendamata ja neid ei saa kasutada püsiasustusega väikesaarte püügivõimaluste vähendamisel.

Saare sõnul on meede, millega kalavaru seisu taastatakse, sisuliselt kaluritelt püügivahendite kasutamise võimaluse jõuline äravõtmine riigi poolt. «Esiteks, väikesaarte puhul vähendatakse ühe kaluri võrkude arvu üldjuhul umbes ühe võrgu võrra,» nentis Saare ning lisas, et tulemuseks väikesaarte kontekstis võib olla sama absoluutarv nakkevõrke. «Samuti jääb kalurile võimalus kasutada teise kalandusettevõtja püügivõimalusi paralleelselt enda omadega, mis tähendab, et eelnõu seletuskirjas loodetud eesmärki ei saavutata ning suureneb ainult bürokraatia kaluri töö tegemisel,» märkis liidu tegevjuht.

Liit leiab, et riigil on kaalumata võimalus vähendada püügivõimalusi nende turult väljaostmise kaudu, säilitades püügivahendite arvud kaluritele. «Juhul kui riigi eesmärk oleks tõepoolest püügivõimaluste arvu vähendamine, on sektorile valutuim ja riigimehelikuim viis teha seda tagasiostuprogrammi näol,» sõnas Saare ning lisas, et püügivõimaluse vähendamine jõuspositsioonilt ei ole õige, ega vasta kalandusettevõtja õigustatud ootusele.

Liidu sõnul ei ole lahendatavaks probleemiks ainult kalavaru kehv olukord, vaid ka see, et püügil kasutatakse keskmiselt 42,6 protsenti püügivõimalustest. «Ühest küljest on see probleem ja teisest küljest probleemi allikas. Samal aja ei räägi eelnõu ühegi lausega sellest, miks kasutusintensiivsus on madal, kuigi valdkonna asutused peaks sellega kursis olema,» nentis Saare ning lisas, et rannapüügi iseärasusi arvestades ei saa käsitleda vähest intensiivust vähendamise argumendina.

Saare toob pöördumises välja ka kirjutatu, kus mainitakse, et vähese püügivahendite kasutusel on kaluritel soovi korral võimalik püügile vahendeid juurde asetada. «Jääb mulje, et kalurid saavad automaatselt asetada püügile lisavahendeid, kui kalasaagid äkitselt kasvavad,» märkis Saare ning lisas, et tegemist on äärmiselt meelevaldse laiendusega püsiasustusega väikesaartele, sest peegeldab asjatundmatust ning mõjub pahatahtlikuna.

Liit mainis, et tänased püügivõimalused, koos 2000. aastatest alates säilinud püügikorraldusega, on muutnud püsiasustusega väikesaarte kalurite toimetuleku kesiseks. «Selle lahenduseks ei ole kindlasti püügivõimaluste jõuline äravõtmine, vaid alustada tuleb rohujuuretasandil dialoogist ning luua kompenseerimismeede püügivõimaluste kokkuostuks ja/või ümberjagamiseks, et kalapüük oleks püsiasustusega väikesaartel toimiv ja toimetulekut tagav majandusharu,» toonitas Saare.