N, 8.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

LUUBI ALL ⟩ Kuidas Kaja Kallas otsustas rahva paanikasse ajada

Mikk Salu
, ajakirjanik
Kuidas Kaja Kallas otsustas rahva paanikasse ajada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 42
Peaminister Kaja Kallas teeb avaldust, hoiatades elektrikatkestuste eest.
Peaminister Kaja Kallas teeb avaldust, hoiatades elektrikatkestuste eest. Foto: Sander Ilvest
  • Peaministri esinemine tekitas segadust ja küsimusi.
  • Eile toimus suhtekorralduslik tulekustutamine.
  • Eesti elektrisüsteemile ei ole akuutset ohtu.

Ilmselt millalgi neljapäeva hommikul tuli peaminister Kaja Kallasel (RE) mõte, et võiks teha erakorralise telepöördumise, kus rääkida julgeolekust ning konkreetsemalt, et Venemaa võib Eesti oma elektrivõrgust lahti ühendada ja see omakorda võib kaasa tuua elektrikatkestusi. Peaministri lähimad nõuandjad olid plaaniga päri või ei osanud valitsusjuhile vastu vaielda.

Õhtul tuligi teade, et Kallas teeb «Aktuaalse kaamera» alguses eripöördumise. Kuna sisu polnud teada, aga samal päeval oli välja kuulutatud erakorraline reservväelaste kogunemine, see muidugi ainult lisas ebameeldivat ootusärevust.

Kõige hullemad ootused ei täitunud. Kallas rääkis Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamisest ja elektrikatkestustest. Jutt oli umbmäärane, keegi ei saanud aru, mis juhtus. Eesmärgiks rahva rahustamine. Tulemus vastupidine: segadus, küsimused, paanika.

Kui vahel räägitakse, et Eesti riik töötab 24/7, siis neljapäeva õhtul see ei kehtinud. Kui meedia üritas uurida, mis on peaministri esinemise taga, siis ei tõstnud keegi toru – näiteks Elering või majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Peaministri soolo

See pole süüdistus Eleringi või MKMi või mõne teise ministeeriumi suhtes, miks nad ei selgitanud, sest nagu tagantjärele on selgunud, oli televisiooni minemine peaministri soolo, mis teiste osalistega läbi rääkimata. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütleb, et neljapäevasel valitsusnõupidamisel oli energiajulgeolek teemaks, aga laiali mindi teadmises, et kommunikatsiooni teevad MKM ja Elering, kuna nemad teavad kõige rohkem ning nemad saavad asjatundlikumalt selgitada. «Et esineb peaminister ja mida ta räägib, sellest sain teada, kui peaministri esinemist telekast vaatasin,» lisab Läänemets.

Esimene inimene, kellelt Postimehel õnnestus neljapäeva õhtul natuke pärast kümmet saada adekvaatne selgitus, oli Eesti Energia juht Hando Sutter. Põhimõtteliselt ütles Sutter: üldine olukord on muidugi muutunud pingelisemaks, aga paanikaks pole põhjust, taustaks on Kaliningradi piirkonna eralduskatse, kuid Kaliningradi eraldamist on juhtunud ka varem, turuosalised nii Leedus, Lätis, Eestis kui ka Soomes jälgivad seda. Ei midagi erilist.

Üks teine allikas räägib Postimehele, et tema helistas selguse saamiseks lihtsalt tuttavale Eleringi projektijuhile ja kuulis vastuseks: teemaks Kaliningradi lahtiühendamine, ohutase pole tõusnud, ei midagi erilist.

Terve eilse päeva – lõpuks oli riik üles ärganud – toimus lõõmava PR-tulekahju kustutamine. Seda tegid nii Kallas kui põhjalikumalt ka Eleringi juht Taavi Veskimägi ja MKMi asekantsler Timo Tatar. Vahepeal oli ajakirjandus juba täis lugusid muredest, mutikestest, kes ei teadnud, mida ilma elektrita peale hakata. Ilmus lugusid, kust generaatoreid ja briketti osta, kas poest ikka süüa ja tanklast bensiini saab. Rääkimata sotsiaalmeediast, kus inimesed spekuleerisid, kartsid, süüdistasid.

Asi algas Leedust

Mis siis tegelikult juhtus? Selgus, et Leedu süsteemioperaator planeeris katsetust, kuidas Leedu elektrisüsteem Kaliningradist lahti ühendada. Selle peale reageeris Kaliningrad, kes teatas, et nemad teevad ka – pidi toimuma täna ehk laupäeval.

Leedu otsustas lõpuks katse ära jätta. Kaliningrad jättis otsad õhku, aga lõpuks loobus. Selle kõige taustal laiem foon, nagu sõda, tõusnud riskid, aga üldkokkuvõttes pole paanikaks põhjust, ei juhtunud midagi erilist ja kui ka oleks, siis on Eesti selleks valmistunud. Selline on siis riigi sõnum. Või nagu asekantsler Tatar ütles: «Täielik blackout (elektrikatkestus – toim) on välistatud. Pigem räägime võimalikest katkestustest siin-seal ja elektri piiramisest.»

Kuna reedel (Veskimäe ja Tatari suu läbi) toimus neljapäeva õhtul Kallase lõhatud pommi pehmemaks masseerimine, tuleb muidugi veel lisada mõni oluline detail, millest tähtsad inimesed eriti meelsasti ei räägi.

Kõigepealt. Info, et Kaliningrad jätab lahtiühendamise katse ära, ei saabunud reedel ega ka neljapäeva õhtul, vaid juba neljapäeva lõuna ajal. Kui peaminister läks «Aktuaalsesse kaamerasse» rahvast rahustama, oli juba teada, et Kaliningradi risk on kadunud. Teiseks, Venemaa on ka varem teatanud, et katsetab Kaliningradi lahtiühendamist. Viimati näiteks 23. juunil, aga jäeti samuti ära. Ka siis jälgisid Balti ja Soome süsteemioperaatorid, mis juhtuma hakkab, aga keegi ei läinud õhtustesse uudistesse avalikkust rahustama.

Kolmandaks. Kaliningrad pole mitte ainult rääkinud, et plaanib lahtiühendamist katsetada, vaid on viimastel aastatel ennast kaks korda päriselt lühikeseks ajaks lahti ühendanud. Ja loomulikult jälgisid ka siis riikide süsteemioperaatorid toimuvat, aga telekasse ei läinud keegi.

Ühesõnaga, sellel nädalal ei juhtunud midagi sellist, mida ka varem pole juhtunud.

Kõige taga on laiem lugu. Balti riigid ja Venemaa – Peterburi, Peipsi-tagune, Pihkva ja sealt kaarega Kaliningradini – on ühes elektrisüsteemis. Kui keegi peaks süsteemist välja kukkuma või välja lõigatama, võib see negatiivselt mõjutada ka teisi. Sellest jutud, et kui Venemaa peaks meid (Balti riike) lahti lõikama, võiks see tuua kaasa kõikumisi ja ajutisi katkestusi.

Tähtaeg 2025. aasta

Nii Venemaa kui ka Balti riigid on aastaid lahtiühendamiseks valmistunud. Teada on, et Peterburi ja Peipsi-tagusega on Venemaal kõik korras. Seal on nad töö teinud ja neile enam riske pole. Venemaa risk on Kaliningrad, väike elektrisaar, mis sõltub Balti riikidest.

Samamoodi on valmistunud Balti riigid. Tähtajaks on seatud 2025. aasta, et siis oleme lõplikult valmis ja läheme Vene süsteemist Euroopa süsteemi. Ka praegu oleme juba valmis, aga mitte veel nii hästi. Kuna kõrvaltvaatajatel pole võimalik kontrollida, kui heal järjel me ettevalmistustega tegelikult oleme, sõltume Veskimäe ja Tatari jutust.

Sellel nädalal ei toimunud midagi erilist. Tänane ohupilt pole suurem kui eilne. See ei tähenda, et riske pole ja riskidega pole vaja tegeleda, aga «uudist» polnud.

Juhtus lihtsalt see, et peaministril tekkis PR-mõte ja keegi ei suutnud talle «ei» öelda. Partnerid jäeti informeerimata. Tekkis infovaakum. Sama välispartnerite suhtes. Nemadki jälgisid Kaliningradi ümber toimuvat sebimist, aga rahulikumalt. Eesti PR-soolo ehmatas neidki: kas eestlased teavad rohkem kui meie? Üks kõrge riigiametnik püüab Postimehega rääkides halva mängu juures head nägu teha, et tekkinud paanika oli küll paha, aga võib-olla on šokiteraapia vajalik, paneb inimesed ja asutused riskidest mõtlema.

Märksõnad
Tagasi üles