Suurbritannia avaldas kauaoodatud nn pisi-eelarve ehk kuidas britid oma rahvast energiakriisis toetama hakkab (1)
Briti uus valitsus avaldas reedel mitme miljardi naela suuruse abipaketi eratarbijate ja ettevõtete toetuseks seoses aastakümnete kõrgeima inflatsiooniga, alandades ühtlasi ka makse, kuna riigi majandust ootab ees langus.
Briti vastse peaministri Liz Trussi poolt ametisse määratud uus rahandusminister Kwasi Kwarteng ütles, et piirmäärade kehtestamine energiaarvetele läheb valitsuse jaoks maksma järgmise kuue kuu jooksul umbes 60 miljardit naela (veidi üle 68 miljardi euro).
«Peaminister tegutses ülimalt kiirelt, et kuulutada välja üks kõige märkimisväärsemaid sekkumisi, mida Briti riik on iial teinud,» ütles Kwarteng parlamendile niiöelda pisi-eelarvet tutvustades. «Inimesed peavad teadma, et abi on teel.»
Vastuolulise sammuna ajal, mil miljoneid britte ähvardab enneolematu elukalliduse kriis, tühistas Kwarteng Euroopa Liidu ajast pärit ülempiiri pankurite tulemustasudele, püüdes seeläbi kindlustada finantsteenuste sektorit.
Valitsus kavatseb vähendada kõrgeimat tulumaksumäära 45 protsendilt 40 protsendile.
Minister muutis ka plaani suurendada makse ettevõtete kasumile, millele andis oma allkirja Trussi eelkäija Boris Johnson.
Samuti on järgmise kuue kuu jooksul valitsusel plaan tasuda umbes pool ettevõtete energiaarvetest.
Trussil oli juba varem välja kuulutatud järgmiseks kaheks aastaks energiahindade külmutamine, kuid piirmäär ei hakka kehtima enne seda, kui britid saavad uue hinnahüppe elektri- ja gaasiarvete näol kätte oktoobri kohta.
Keskmisele eratarbijale seatud aastase energiaarve ülempiir on 2500 naela (2836 eurot) kuni 2024. aastani, kuid paljud pered kulutavad ilmselt sellest tunduvalt suurema summa oma eluaseme soojana hoidmiseks talvekuudel.
Briti energiakompaniidele, seal hulgas BP-le ja Shellile ülempiiri kehtestamine ei kehti, kuna nad on saanud suurt tulu Venemaa agressioonisõja mõjust Ukraina vastu.
Suurbritannia peamine opositsioonierakond Tööpartei nõudis varem, et valitsus laiendaks makse energiafirmade üüratutele kasumitele, mille kehtestas Kwartengi eelkäija Rishi Sunak aasta esimeses pooles.
Ent Truss välistas sellise sammu, öeldes, et täiendavad maksud takistaksid majandusel taastumast ning pärsiksid energiaettevõtete üleminekuvalmidust rohelisele energiale.
Kwarteng kinnitas reedel ka plaani reformida sotsiaalhoolekandesüsteemi.
Nii näiteks tuleks umbes 120 000 osaajaga töötaval britil otsida täiendavat tööd, vastasel korral jäävad nad ilma teatud osast haigekassahüvitistest.
Kwarteng kirjeldas sellist meedet kui kõik-võidavad reformi, mis aitaks täita 1,2 miljonit vaba töökohta Suurbritannias.
Hinnatõusu valguses kahaneb inimeste sissetulekute tegelik väärtus ning see omakorda on vallandanud Suurbritannias viimase 30 aasta ulatuslikumad streigid.
Raudteevõrgust kuni postiteenuste ja isegi advokaatideni välja, on kümned tuhanded töötajad korraldanud tööseisakuid, nõudes endale suuremat palka.
«Sellisel meie majanduse jaoks kriitilisel ajal on lihtsalt vastuvõetamatu, et streigid häirivad nii paljude elu,» ütles Kwarteng parlamendiliikmetele.
Tema sõnul algatab valitsus eelnõu, mille eesmärk on «tagada, et streike tohib korralda vaid siis, kui palgaläbirääkimised on täielikult liiva jooksnud».
Üha kerkivad intressimäärad, eesmärgiga jahutada kosmilistesse kõrgustesse hüpanud inflatsiooni, tähendavad samas suurt lööki tarbijatele ja ettevõtetele, aga samuti suurendavad riigivõlaga seotud kulutusi.
Inglise pank tõstis neljapäeval oma baasintressimäära poole protsendipunkti võrra 2,25 protsendile ning hoiatas, et Suurbritannia majandus libiseb juba kolmandas kvartalis langusesse.