Tunne oma õigusi ⟩ Kõnesalvestise väljaandmisest keeldumine toob sunniraha hoiatuse
24. september 2022, 16:15
/nginx/o/2021/11/22/14215793t1h1663.jpg)
Kliendi nõudmisel peab teenusepakkuja väljastama kõnesalvestise, et pooled saaksid veenduda suulistes kokkulepetes. Kõne üleskirjutus või ilma vestluse teise osapooleta helifail ei ole sellises olukorras asendus.
Andmekaitse inspektsioon saab kaebusi, kus kliendid kurdavad, et teenusepakkuja keeldub neile väljastamast kõne salvestusi, mis tõendaks kokkulepete sisu, ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro. Teenusepakkujal ei ole õigust sellest keelduda.
«Inimesel on õigus enda kohta käivate andmetega tutvuda ja nõudmisel tuleb talle anda tema telefonivestluse kõnesalvestise koopia,» kinnitas Iro. «Salvestise esitamisel peab jälgima, et seejuures ei kahjustaks ühegi teise inimese õigusi. Kui ettevõte inimesele tema telefonikõne salvestist ei esita, on tal õigus esitada kaebus andmekaitse inspektsioonile.»
Telefonivestluse puhul loetakse isikuandmeteks ka vestlejate hääl ja kõnemaneer.
Maire Iro
Andmekaitse inspektsioon teeb vajadusel ettekirjutuse telefonisalvestise väljastamiseks. Üldjuhul kaasneb ettekirjutusega ka sunniraha hoiatus. See tähendab, et kui ettevõte jätab ettekirjutuse täitmata, tuleb tal tasuda sunniraha. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib kaasneda ka väärteomenetlus ning trahv. See sõltub juba konkreetsest olukorrast.
Tekstifail ei asenda helifaili
Kui inimene on esitanud ettevõttele taotluse kõnesalvestisest koopia saamiseks, siis ei piisa transkriptsiooni väljastamisest.
«Tuleb silmas pidada, et telefonivestluse puhul loetakse isikuandmeteks ka vestlejate hääl ja kõnemaneer,» ütles Iro. Kui kõnesalvestise kohta antakse välja ainult üles kirjutatud tekst, siis ei sisalda see kõiki andmeid, mis salvestises kui isikuandmete kogumis on.
«Samamoodi ei saaks piisavaks lugeda, kui inimene, kes soovib tutvuda endast tehtud videosalvestisega, saab vastuseks ümberkirjutuse sellest, mis videos juhtus, mitte aga videopilti ennast,» selgitas Iro.
Klienditeenindaja jutt pole kaitstav
Enne kõnesalvestise väljaandmist tuleb ettevõttel hinnata, ega nad seda tehes kellegi teise õigusi ei riiva. Kui salvestis sisaldab vestluse teise osapoole või ka hoopis kellegi kolmanda kohta teavet, mille edastamine kahjustaks tema eraelu puutumatust, siis see osa salvestisest tuleks enne väljastamist kinni katta: kas välja lõigata, piiksudega katta, hääl tuvastamatuks muuta, moonutada.
Selline olukord on Iro sõnul siiski pigem erandlik. «Näiteks klienditeenindaja osaleb telefonivestluses ettevõtte esindajana – tegemist on puhtalt tööalase vestlusega, mis üldjuhul ettevõtte esindaja kohta mitte mingit eraelulist või tundlikku infot ei sisalda. Sellisel juhul on telefonisalvestise osaline väljastamine põhjendamatu ning inimesele tuleb välja anda kogu salvestis, mis sisaldab täies mahus kõikide vestluses osalenud osapoolte juttu,» ütles Iro.
Juba enne, kui ettevõte või asutus otsustab telefonikõnesid salvestada, tuleb kõik andmekaitse küsimused põhjalikult läbi mõelda. Andmekaitse tingimustes peab olema välja toodud, millisel õiguslikul alusel telefonikõnesid salvestatakse ehk teisiti öeldes, kust tuleb õigus kõnede salvestamiseks.
Eraettevõttel võib olla vajalik telefonikõnesid salvestada hilisemate vaidluste lahendamiseks, kui telefoni teel sõlmitakse lepinguid või tehakse kõne alusel lepingutesse muudatusi. Meeles tuleb aga pidada, et ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või hiljem niisama teisel eesmärgil kasutada, rõhutas Iro.