2008. aastal finantskriisi prognoosinud ja nime teinud ökonomist Nouriel Roubini prognoosis, et kui tuleb tavaline majanduslangus, siis võib USA aktsiaindeks S&P 500 kukkuda 30 protsenti.
Roubini: kartke pikka ja koledat majanduslangust ning aktsiate kuni 40% kukkumist
Kui aga tuleb päriselt karm majanduslangus, siis võib aktsiaindeks kukkuda 40 protsenti, ütles nüüd Roubini Macro Associatesi juhatuse esimees.
2023. aastasse kalduv üleilmne majanduslangus lööb eriti valusalt zombimaid. Ta võrdleb praegust olukorda USAs 2007.–2008. aasta kinnisvaraturu krahhiga. Nüüd on aga ettevõtetel ja valitustel palju rohkem võlga.
«Kui intressimäärad tõusevad ja võla teenindamise kulud suurenevad, siis paljud zombi institutsioonid, kodumajapidamised, ettevõtted, pangad, varipangad, ja riigid surevad,» ütles ta Bloombergile. «Eks me näe, kes ujusid alasti.»
Kuigi USA keskpank tõstab intressimäära, on palkade ja teenuste sektori tõttu inflatsioon jätkusuutlik, mille tõttu pole USA keskpangal teist teed, kui tõsta intressimäär viie protsendi kanti. Lisaks on probleemidena õhus pandeemiast tingitud pakkumuse probleemid, Venemaa-Ukraina sõda, Hiina koroona nulltolerants ja aeglustuv majanduskasv.
Kui maailm on majanduslanguses, ei tasu eeldada, et valitsused suudavad pakkuda abi, sest võlakoormus on väga kõrge. Kui kõrge inflatsiooni juures majandus stimuleerida, siis kuumendatakse nõudlus üle.
Roubini ootab 1970ndate stiilis stagflatsiooni ja globaalse võlakriisi laadset massiivset võlaprobleemi.
«Lühikest ja mõõdukat majanduslangust ei tule. See saab olema pikk, ränk ja kole,» ütles ta.
Ta eeldab, et nii üleilmne kui USA majanduslangus kestab terve järgmise aasta. Kui 2008. aasta kriisis said kõige valusamalt pihta kodumajapidamised ja pangad, siis seekord on järg ettevõtete ja varipankade, nagu riskifondide, erakapitali ja krediidifondide käes, mis lendavad õhku.
Roubini toob oma uues megaohtude raamatus välja 11 keskmises perspektiivis valitsevat pakkumispoole ohtu, mis võivad majanduskasvu kasvatades vähendada tootmiskulusid. Nendeks on deglobaliseerumine, protektsionism, Hiinast ja Aasiast tootmise viimine Euroopasse ja USAsse, vananev rahvastik, migratsioonipiirangud, USA ja Hiina lahkukasvamine, üleilmne kliimamuutus ja aina korduvad pandeemiad.
Aga mida peaks investorid tegema?
«Olgu teil vähe aktsiaid ja palju raha,» ütles ta. «Kuigi inflatsioon sööb raha ostujõudu, jääb tema nominaalväärtus samaks. Aktsiad ja teised varad kukuvad 10, 20 või 30 protsenti,» märkis ta.
Võlakirjadest soovitas ta vältida pika kestusega pabereid ja lisada USA valitsuse lühiajalisi võlakirju või inflatsiooniga seotud tootlusega võlakirju, nagu TIPSe.