N, 8.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Miljonid kurjategijatele: finantspettused on röövinud inimestelt üle 20 miljoni euro

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Miljonid kurjategijatele: finantspettused on röövinud inimestelt üle 20 miljoni euro
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Tallinn Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenini meeskonna töö tulemusena lõpetati aasta alguses ühe Harkivi petukõnede keskuse töö.
Tallinn Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenini meeskonna töö tulemusena lõpetati aasta alguses ühe Harkivi petukõnede keskuse töö. Foto: Sander Ilvest

Kurjategijad on kolme ja poole aastaga röövinud Eesti inimestelt finantspettustega üle 15 miljoni euro, lisaks on pangakelmuste läbi kaotatud üle viie miljoni euro. Nende pättide püüdmist juhtiva PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin näeb kurjategijate elu keerulisemaks muutmiseks vajadust seadusandlust muuta. 

Teil endal on ka isiklik kogemus petturitega, kes üritasid teid õnge võtta. Kuidas see käis?

See juhtus pettuste laine alguses, 2020. aasta sügisel, kui hakati massilisemalt helistama. Tundus, et see oli nende jaoks õppimise aeg. Mulle helistati, räägiti vene keeles ja sooviti, et ma siseneks oma töökabinetti. Töökabinetiks nimetatakse Venemaal pankade iseteeninduskeskkonda. See oli märk, mis viitas, et helistaja ei ole meie riigist, nii nad andsid ennast välja. Kui nendega pikemalt suhelda, siis hakkad märkama taustamüra, jutuajamisi taustal. Mulle tuli maksimaalselt kaks-kolm sellist kõnet.

Mis te tegite, kas jätsite need kõned sinnapaika?

Esimesest kõnest teavitasin politseid.

Kas see jõudis ka kuhugi?

Ei tea, aga ma ei usu, et menetlust alustati, sest kahju ei tekkinud.

Kui palju nüüd teie talitusele selliseid kuriteo teateid laekub?

Kui numbritest rääkida, siis selle aasta esimese seitsme kuuga on 330 avalduse üle riigi ja kahjusumma on 2,6 miljonit eurot. Finantspettuste kohta on tehtud 139 pöördumist, kus kahju kokku ulatub 1,7 miljoni euroni, ülejäänud on pangapettused.

Millised on tüüpilised petuskeemid?

Inimesed leiavad sotsmeediast või suhtlusportaalist lingi, kus lubatakse väga kasumlikku investeeringut. Tavaliselt ohvritel ongi raha ja nad ise näitavad üles initsiatiivi. Nad investeerivad suuri summasid, kuni 100 000 eurot ja isegi rohkem.

Pangapettustes ei ole summad nii suured, sest petturid võivad sattuda ka selliste inimeste peale, kelle pangakonto on tühi. Aga nende nimel võetakse väikeseid laene summas 5000–10 000 eurot.

Kõik algab väikestest summadest. Inimene kaotab algul 300 eurot, kuid siis helistatakse talle ja pakutakse abi selle raha tagasisaamiseks. Sellistes tagatispettustes kaotavad inimesed tihtipeale palju suuremaid summasid, 3000–5000–10 000 eurot, et see 300 eurot tagasi saada.

Kui palju selliseid kuritegusid jääb politseis registreerimata?

Kindlasti on inimesi, kes meie poole ei pöördu, aga ma usun, et neid ei ole palju. Suurem osa pöördub politseisse, sest kui kriminaalasi on alustatud, saavad nad pöörduda panga poole ja hiljem kohtusse ning näidata, et need kahjud on tekkinud kelmuse läbi. Nad saavad ka minna kohtusse näiteks laenulepingu tühistamiseks.

Kas kohus tuleb kelmuste puhul vastu ja tühistab lepingud?

See on kohtuniku otsustada, kas nii või naa. Sõltub krediidiasutustest ka, kuidas nemad suhtuvad, kas tühistavad ja ei hakka nõudma raha sisse, või siis ikka lähevad lõpuni.

Kes on peamised krediidiandjad, keda neis skeemides kasutatakse?

Bondora ja ESTO Eesti on väga populaarsed.

Kas kõik kaebused koonduvad politseisse või tehakse neid ka finantsinspektsiooni?

Finantsinspektsioon ei uuri, vaid teostab järelevalvet ja jagab lubasid välja. Kui nad midagi avastavad, siis peaks nad meie poole pöörduma. Finantsinspektsioon võiks olla üks initsiaatoritest, kes aitaks tuua seadustesse muudatusi.

Suurem osa pöördub politseisse, sest kui kriminaalasi on alustatud, saavad nad pöörduda panga poole ja hiljem kohtusse ning näidata, et need kahjud on tekkinud kelmuse läbi.

Milliseid muudatusi oleks vaja seadustesse teha?

Näiteks välkmaksete puhul tuleks seadustada võimalus, et teatud summast suuremate maksete puhul oleks ülekandeviivitus üks päev. Minu vanaema jaoks ei ole oluline, et raha läheks sekundiga. Kui ta langeb pettuse ohvriks, siis ta jõuab mulle sellest õhtul rääkida ja meil on üks ööpäev aega, et reageerida.

Teine asi puudutab IP-aadresside tuvastamist. Laenuküsija IP-aadressi tuvastamine võiks olla kohustuslik. Kui võetakse arvuti ligipääs üle ja kasutatakse VPNi ning IP hüppab, siis see võiks olla krediidiasutustele märk, et tegu on kahtlase taotlusega ning see aitaks pettusi ennetada.

Laenuküsija IP aadressi tuvastamine võiks olla kohustuslik.

Kust need petukõned tulevad?

Ukrainast, Venemaalt kindlasti ka, samuti Lätist.

Eestist neid ei tehta?

Julgen väita, et meilt Eestist kõnesid ei tehta.

Üksikud juhtumid on olnud, kus tankistid tulid siia inimestelt sularaha koguma. Kannatanutel lasti sularaha välja võtta ja siis vastavalt legendile tuli kas politsei- või pangatöötaja ja võttis neilt raha üle.

Kaks kohtuotsust on meil Läti kodanike suhtes tänaseks jõustunud ja mõned menetlused on käimas, mis puudutavad ka Läti elanikke.

Mis karistuse nad said?

Kolmeaastase vangistuse, millest reaalselt oli vaja ära kanda kuus kuud ja ülejäänud on tingimisi 2,5-aastase katseajaga. Lisaks viieaastane sissesõidukeeld. Konfiskeerida ei olnud neilt midagi. Kahju ei olnud ka nende tekitatud, nemad olid värvatud tankistid.

Käsuandjateni ei ole politsei veel jõudnud?

Käsud ei tulnud Lätist. Rahad vahetati krüptovaraks ja saadeti Lätist krüptorahakotis edasi. Tööpakkumine tuli tankistidele Telegrami äpi kaudu.

Milliseid tulemusi teie talitusel on pettuste ohjeldamisel ette näidata?

Minu talitus tegeleb massiga. Avaldusi on palju ja me monitoorime neid ning üritame kätte saada tegelasi, kes käivad siin koha peal. Üritame oma päringutega minna nii kaugele, et saada aru, kust kõned tulevad. Sealt edasi astub mängu meie kübertalitus. Nemad aitavad tuvastada keskuse täpset asukohta ning koostöös selle riigi võimuorganitega me läheme ja võtame need maha. See on pikk protsess, mis nõuab hoolikat tõendite kogumist.

Kui palju on teil olnud selliseid kontorite sulgemisi?

Sel talvel enne sõda oli üks selline Harkivis. Seal töötas 20 kõneoperaatorit. Me ei tea, mis karistus neid ootab, sest seda menetleb Ukraina politsei. Konkreetne kõnekeskus tegutses üksi ja oli n-ö isikliku petulehe püsti pannud. Selle kontori omanik ise värbas ja ka tegutses kohapeal.

Kui statistikat vaadata, siis tundub, et sel aastal on väike langus ja petukatseid pole nii palju.

Sõda avaldab sellele oma mõju. Harkivis tegutsenud kõnekeskus sai likvideeritud, kuid kindlasti ei ole see seal ainuke. Neid on kindlasti rohkem kui üks ja sõda avaldab nende tegevusele oma mõju.

Venemaaga pole meil koostööd, see on välistatud ja Vene pätid saavad jätkata oma kõnesid.

Välisriikides tegutsevate kõnekeskuste kinnipanek eeldab koostööd selle riigi politseiga. Kuidas te Venemaa kõnekeskusteni jõuate?

Venemaaga pole meil koostööd, see on välistatud ja Vene pätid saavad jätkata oma kõnesid.

Me saame panna Interpoli kaudu sealseid pätte otsingusse ja taotled nende väljaandmist, aga kui koostöö on nii miinimumi viidud, siis on sealt raske midagi saada. Vene kodanikud ei anna oma kaasmaalasi välja. See eeldaks riikidevahelisi kokkuleppeid ja koostööd, mida meil ei ole.

Kas kohut selliste pättide üle mõistab asukohamaa kohus?

Kui me suudame näidata ära, et nende tegevus on Eesti elanike vastu ja nad on tekitanud neile kahju, siis saame neid selle alusel välja taotleda ja siin kohtu alla anda.

See on tuleviku küsimus, mis tuleb ära teha, et näidata meie tõsiseltvõetavust vaatamata sellele, kus kurjategijad paiknevad. Me saame nad kätte ja anname kohtu alla.

Kas tehnilisi võimalusi ei ole takistada neil kõnede tegemist?

See ei ole lihtne, sest need on internetikõned, mitte GSM-kõned. Neid saab eristada, aga seal on omad tehnilised nüansid, mis muudavad selle keeruliseks.

Mis on viimase aja trendid, mille suhtes inimesed peaksid olema tähelepanelikud?

Levivad ka kirjad politsei nimel, kus inimesi süüdistatakse pedofiilias või pornograafia vaatamises. Eesti Energia nimel palutakse kinnitada energiapakett, milleks on vaja kasutada PIN-koode. Algus on natuke erinev, aga lõpus jõutakse ikka selleni, et tuleb sisestada oma kasutajatunnus ja isikukood selleks, et kurjategijad pääseks internetipanka ja saaks konto tühjaks teha.

Panga nimel levivad ka lingid, kuhu on vaja siseneda, et midagi ümberseadistada, kinnitada või tühistada. Inimesed teevad seda ja pärast seda võetakse kontolt raha maha. Nende PIN-koodidega on vaja olla tähelepanelik. See on meiel elektrooniline rahakott ja me ei anna ju oma rahakotti tänaval võõrastele, miks me siis jagame PINe võõrastega?

Märksõnad
Tagasi üles