L, 24.09.2022

Swedbank avaldas, kui palju Eesti tööstusettevõtteid gaasist sõltub

PM Majandus
Swedbank avaldas, kui palju Eesti tööstusettevõtteid gaasist sõltub
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kõige rohkem sõltub maagaasist toiduainetööstus.
Kõige rohkem sõltub maagaasist toiduainetööstus. Foto: 15min.lt/ Scanpix

Swedbanki uuring näitas, et 50,4% kohalikest tööstusettevõtetest sõltub töö jätkamine maagaasi olemasolust. Kõige suurem on maagaasi sõltuvus toiduainetööstuses ja rasketööstuses ning kõige madalam puidutööstuses.

Toiduainetööstuses sõltus 75% uuringus osalenud ettevõtete tootmine maagaasitarnetest. Samuti on keskmisest rohkem sõltuv rasketööstus, kus maagaasi kasutab 58% ettevõtetest.

«Kõige keerulisem on toiduainetööstusel, mis on tugevalt mõjutatud gaasist, kuid suuri probleeme tekitab ka kõrge hind, kuna energiakulud moodustavad ligi 9% kogu toidutootjate müügikäibest, mis on tööstuse suurim osakaal,» selgitas Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe toidutootjate keerulist olukorda, mida on tugevalt mõjutanud juba varem kiirelt kasvanud toorainehinnad.

«Näeme, et aktiivselt otsitakse maagaasile alternatiive, kuid kõik ei ole võimelised ootamatult investeerima tootmis- ja kütteseadmete ümberehitamisse.»

Positiivsena võib Kirsimäe sõnul välja tuua, et kümnest toiduainetööstuse ettevõttest on juba üheksa alustanud kuluka investeeringuprogrammiga alternatiivsete energiakandjate kasutamiseks või on loonud tegevuskava gaasisõltuvuse vähendamiseks, et tulla toime maagaasi tarnete ootamatu lõppemisega.

«Ettevõtetega suheldes näeme, et aktiivselt otsitakse maagaasile alternatiive, kuid kõik ei ole võimelised ootamatult investeerima tootmis- ja kütteseadmete ümberehitamisse,» ütles Kirsimäe. «Enne sõda räsis tööstust koroonakriis ja tarneraskused ning ettevõtete käibekapitali vajadust, mis on eelnenud aastatel hoogsalt kasvanud, on samuti rahastatud peamiselt laenudega.»

Uuringu järgi ongi ettevõtete maagaasist loobumise peamine takistus suured investeeringud, milleks puudub raha. Alternatiividena tuuakse uuringus välja maagaasi asemel LPG-gaasi mahutite ehitamist ning erinevaid energialahendusi, nagu põlevkiviõli, puiduhake, päiksepaneelid aga ka kaugküttevõrguga liitumine. Kõigi lahenduste puhul on pahupooleks investeeringu suurus, mis ei muuda ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks.

«Soodsama lahendusena nähakse olemasolevate süsteemide täiendamist LNG-mahutite ja gaasiballoonidega, mis ei vähenda sõltuvust maagaasist, aga muudavad ettevõtte vähem haavatavaks gaasitarnete piiramisel,» rääkis Kirsimäe. Võimalik on kasutada suurema tarnekindlusega veeldatud maagaasi või maagaasist soodsama hinnaga LPG-gaasi, mis on toornaftast bensiini tootmisel tekkiv kõrvalprodukt.

Kõige väiksem sõltuvus puidutööstuses

Kõige väiksem sõltuvus maagaasist on puidutööstuses, kus ligi 9% ettevõtetest hindas, et gaasi puudumisel tekib oht tootmise seiskumiseks. Samuti on tööstussektoris ettevõtteid, mis tarbivad suurema osa vajaminevast maagaasist väljaspool tipphooaega ega pea vajalikuks planeerida suuremaid investeeringuid.

Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, mis moodustab 15% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Sektoris töötab ligi 120 000 inimest, mis on ligikaudu 18% kõikidest töötajatest. Eelmisel aastal eksporditi kokku 13,1 miljardi euro väärtuses Eestis toodetud tooteid.

Swedbank uuris suurte ja keskmise suurusega tööstusettevõtete maagaasi kasutust juulis ja augustis ning ettevõtetelt küsiti maagaasi tarbimise kohta, gaasi kasutamise asendamise võimalusi mõne teise energiakandjaga ning tegevus- või investeerimisplaani tarneprobleemide korral. Uuringus osales 113 eri sektorites tegutsevat tööstusettevõtet.

Märksõnad
Tagasi üles