L, 24.09.2022

Narva andis Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehasele loa

BNS
Narva andis Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehasele loa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Katri Raik.
Katri Raik. Foto: Eero Vabamägi

Narva linnavolikogu kiitis neljapäeval ühehäälselt heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise, mis käivitab ettevalmistustööd Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse lähedusse.

Narva linnapea Katri Raik ütles, et Narva elanikud andsid täna selgelt märku, et nad tahavad olla osalised Põhjamaade suurimas ringmajandusprojektis. «Narval on suur potentsiaal kasvatada selle projektiga Eesti majanduse konkurentsivõimet ning olla kliimaneutraalsuse, rohepöörde ja ringmajanduse eestvedaja,» lisas Raik.

Ragn-Sellsi projektijuhi Alar Saluste sõnul on tänane volikogu otsus oluline vahefiniš ja tunnustus aastaid kestnud eeltööle, et Narva külje alla kerkiks tehas, mis esimese rohepöörde projektina suudab põlevkivituhast toota kliimaneutraalset kaltsiumkarbonaati, edaspidi aga samast tuhajäägist välja võtta veel magneesiumi ja teisi tooraineid.

«Põlevkivituhkades, mis on aastakümneid jäätmetena seisnud Ida-Virumaa mägedes, on peidus suur võimalus Narva, Eesti ja kogu maailma jaoks. Kohalikus vaates loob meie tehas palju uusi töökohti ja tugevdab Narva investeerimiskliimat. Maailma mastaabis hakatakse Narva tehases lahendama järjest teravamat tooraine- ja keskkonnakriisi,» lisas Saluste.

Ragn-Sells soovib põlevkivituhkade väärindamise demotehase Narva linna külje all, Eesti Energiale kuuluva Balti Elektrijaama tööstusterritooriumil käivitada 2025. ja põhitehas 2028. aastal. Tehase asukoha valikul sai määravaks tuhamägede vahetu lähedus, olemasolev tööstusinfrastruktuur ning minimaalne mõju kohalikule elukeskkonnale. Tehase rajamine toob regiooni hinnanguliselt 250 miljonit eurot investeeringuid. Kokku luuakse umbes 100 otsest ja 400 kaudset töökohta.

«Teeme enda poolt kõik võimaliku, et pärast tänast otsust kulgeks meie koostöö Narva linnaametnike ning elanikega õlitatult, et projekti eesmärgid täituksid täna püstitatud tähtaegadel,» lisas Saluste.

Tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ligi 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Unikaalse patenteeritud lahenduse abil tehakse jäätmetest uus tooraine, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi ja veel paljude igapäevaelus vajaminevaid esemete tootmiseks.

Praeguseks on toote vastu juba suurt huvi näidanud globaalsed suurettevõtted. Nende seas Euroopa üks suurim plastikaknaraamide tootja Gealan Saksamaalt ja maailma viie suurima põrandamaterjalide tootja hulka kuuluv Tarkett Prantsusmaalt, kes soovivad oma tootmises kasutada toormaterjale, mille CO2 jalajälg on võimalikult väike. Euroopa Liidus ja Eestis seatud rangete kliimaeesmärkide täitmise tingimustes on selliste materjalide eelistamine järjest kasvav suund.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Valsi sõnul on neil partnerina hea meel, et koostööprojekt Ragn-Sellsiga on jõudnud järgmise suurema teetähiseni. «Eesti Energia arendab olemasolevast elektri- ja vedelkütuste tootmisest ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse ja jäätmevaba keemiatööstuse, kus iga meie toode ja tootmisprotsessi kõrvalsaadus on sisendiks järgmise toote valmistamiseks ning elukaare lõppu jõudnud tooted saavad meie protsessi sisendiks. Nii otsime pidevalt uusi võimalusi ka tuha senisest suuremaks väärindamiseks ja maksimaalseks ärakasutamiseks,» lisas Vals.

Kaltsiumkarbonaadi tootmine on praegu keskkonda oluliselt kahjustav, näiteks iga tonni uue toote maa seest välja kaevamiseks emiteeritakse ligi üks tonni CO2, mis on võrreldav tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi poolt toodetav PCC on aga negatiivse CO2 bilansiga ehk selle toomise käigus seotakse rohkem CO2 kui emiteeritakse. Ragn-Sells suudab põlevkivituhkade väärindamise käigus aastas siduda 250 000 – 300 000 CO2, mis moodustavad 10 protsenti FIT55 raames Eesti riigile pandud süsiniku sidumiskohustusest.

Ragn-Sellsi, Tartu ülikooli, Taltechi ning mitmete rahvusvaheliste teadusasutuste koostöös sündinud tehnoloogia võimaldab toota elektritootmise tuhast ja CO2 emissioonide kaasabil ülipuhast kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. Tootmise käigus ei teki õhuheitmeid, sest põletusprotsessi ei kasutata, samuti on pidevas ringluses tootmises kasutatav vesi ning kõik kõrvalained suunatakse samuti ringlusesse. Müra- ja lõhnahäiringuid hoiab ära kinnine tootmisprotsess ja kaasaegse tehnoloogia kasutamine.

Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte R-S OSA Projekt OÜ. Projekti on investeeritud juba ligi kaks miljonit eurot. Projekti partnerid on Tartu ülikool, TalTech, Eesti Energia, EAS, sihtasutus Archimedes ning rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan.

Märksõnad
Tagasi üles