K, 30.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Linn tahab rajada elumajade kõrvale ja ärimaja akende alla avatud jäätmejaama

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Linn tahab rajada elumajade kõrvale ja ärimaja akende alla avatud jäätmejaama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Platsile, kus praegu on paar prügikonteinerit, tahab linn rajada avatud jäätmejaama koos ringmajaga.
Platsile, kus praegu on paar prügikonteinerit, tahab linn rajada avatud jäätmejaama koos ringmajaga. Foto: Taavi Sepp

Tallinna linn tahab rajada Veskimetsa-Mustjõe asumisse eramajade kõrvale ja ärimaja akende alla avatud jäätmejaama, vaatamata kohalike elanike vastuseisule.

«Põhjendatakse sellega, et igas linnaosas peaks olema oma jäätmejaam, kuhu inimesed saaksid viia jäätmeid,» ütleb naabrusesse jääva eramaja omanik Priit Pedak. «Meie asumi elanike seisukoht on ühene – tänases maailmas ei ole elumajade vahetuses läheduses jäätmejaamale sobilik koht.»

Plaanitav jäätmejaam asub Kristiine linnaosas aadressil Mustjõe 40, kus on palju tööstusettevõtteid ja büroosid. Teisest küljest piirneb see aga Haabersti linnaosa eramajadega.

«Kristiine elanikest jääb prügikogumine kaugele ja neil ei ole ilmselt selle vastu midagi, kuid meil on lähim maja 30 meetri kaugusel jäätmejaamast. See on umbes korvpalliväljaku pikkus,» selgitas Pedak.

Vana plaan

Tegemist on juba paarikümne aasta taguse leppega linna ja riigi vahel, mida üritatakse jõuliselt ellu viia. Tööstusmaa otstarve muudeti vahepeal ärimaaks ja sinna kerkis büroohoone. Kõigi nende aastate jooksul on kohalikud elanikud väljendanud järjekindlalt oma vastuseisu. Esimese projekti ehitusloa vaidlustasid kohalikud elanikud kohtus nad said võidu. Hiljem muutis linn planeeringut, kuid see ei ole muutnud jäätmejaama elanikele ja äridele vastuvõetavamaks. Samuti on linn muutnud planeeritava jäätmejaama nime ringmajanduskeskuseks, aga pisikese töökoja lisamine ei muuda jäätmejaama põhifunktsiooni. Elanike jaoks on üks suur probleem liikluse kasv muidu vaiksetel asumitänavatel ning teine probleem on projektiga kaasnev mürareostus nii tiheneva liikluse kui ka jäätmekäitluse tõttu.

Riik on Mustjõe 40 kinnistu andnud Tallinna linna munitsipaalomandisse just jäätmejaama rajamiseks ning muuks otstarbeks seda kasutada ei tohi.

Joosep Vimm, abilinnapea

Jevgeni Lištšina, kelle rajatud uue kahekorruselise ärimaja akende all kogu prügikäitlus toimuma hakkab, ütleb, et neid selline lahendus ei rahulda. «Oleme pakkunud linnale välja, et tehke kinnine prügila, angaar, mille sees kogu käitlemine toimuks, või piirake kogu perimeeter neljameetrise müratõkkeseinaga, kuid seda ei ole linn vajalikuks pidanud,» ütles Lištšina. «Väidetakse, et kohalike elanike soovidega on arvestatud, kuid päriselt arvestati nendega osaliselt. Põhimõttelised soovid, nagu müratõkkesein terve jaama perimeetril ja mürasummutav varikatuse lahendus, on täiesti ignoreeritud.»

Jäätmejaam igasse linnaossa

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm ütles, et hiljuti vastu võetud Tallinna jäätmekava 2022–2026 näeb ette, et linn rajab ringmajanduskeskuse igasse linnaossa. Seda selleks, et edendada jäätmete liigiti kogumist, kasutada ressursse efektiivsemalt ning täita jäätmete ringlussevõtu sihtarve. Jäätmekava seab eesmärgiks olemasolevad jäätmejaamad ümber kujundada ringmajanduskeskusteks. Olemasolevate jäätmejaamade juurde rajatakse ka ringmaja, kus tegutsevad parandus- ja remonditöökojad ja korduskasutusruumid ning toimuvad koolitused. Mustjõele on plaanis korraga rajada jäätmejaam ning ringmaja.

«Riik on Mustjõe 40 kinnistu andnud Tallinna linna munitsipaalomandisse just jäätmejaama rajamiseks ning muuks otstarbeks seda kasutada ei tohi,» ütles Vimm. Sinna on projekteeritud kaks ühekorruselist hoonet: kontorihoone ja ringmaja, ning varikatusega kaetud estakaad. Ringmajja on kavandatud lisaks jäätmete kogumise ruumidele ka mööbli restaureerimise õppeklassid, taastatava mööbli hoidla ja korduskasutusruum.

Jäätmejaamas võetakse vastu elanikel kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud jäätmed. Jäätmed kogutakse jäätmejaamas konteineritesse ja nende täitumisel antakse üle jäätmekäitlejale jäätmete ringlussevõtmiseks. «See tähendab, et jäätmejaamades ei hoiustata jäätmeid kohapeal pikaaegselt ning tegu pole prügilaga, kus jäätmed haiseks või seisaks,» kinnitas Vimm.

Elanike ettepanekut rajada kinnine jäätmejaama hoone linn ei arvestanud. «Projektis on varikatusega kaetud estakaad, milles varikatus hoiab jäätmeid toova inimese vihma eest varjus,» rääkis Vimm. «Konteinerid on katuseta, et neid oleks võimalikult efektiivne peale täitumist transportida jäätmekäitlejatele, kes need siis edasi ringlusse võtavad.»

Kummaline asukoht

Eesti suurima jäätmejaamade opereerija Eesti Keskkonnateenused AS juht Argo Luude jaoks tundub veider, et linna tahab jäätmejaama ehitada elumajade vahele. «Minu jaoks on see naljakas, sest üldiselt tehakse sellised asjad kuhugi nurga taha või tööstusrajoonidesse, eemale elumajadest,» ütles Luude. «Tallinna praegused jäätmejaamad on elurajoonidest eemal ja isoleeritud ja selle võrra on neid lihtsam majandada, sest pole mõjusid naabritele.»

Minu jaoks on see naljakas, sest üldiselt tehakse sellised asjad kuhugi nurga taha või tööstusrajoonidesse, eemale elumajadest.

Argo Luude, aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige

Tema sõnul tekib jäätmejaama juurde paratamatu igapäevane autode voorimine, mis on mürarikas, lisaks igapäevane argimüra jäätmete konteinerisse loopimisest. Laadimisel pudeneb paratamatult prügi maha, mis kandub tuule või lindude kaasabil laiali. «Läheduses asuvatel eramajadel tuleb arvestada prügi kandumisega hoovi,» tõdes Luude.

Pedaku sõnul püüab linn näidata, kuidas on kohalike elanike palvetele vastu tuldud – lubatakse istutada ümber jäätmejaama kõrgeid puid, ehitada mõned müratõkkeseinad ning panna pisemad tänavad võõrastele liiklemiseks kinni. Aga probleemi kõrvaldamine ühelt tänavalt tekitab ju kohe murekoha ehk kasvava liikluskoormuse järgmisel tänaval.

«Lubatud müratõkkesein vähendab mürareostust, aga ei võta müra ära ja hakkab häirima nii lähedal asuvate eramute, kortermajade kui ka äride igapäevaelu. Seda olukorras, kus linnal on välja töötanud mürastrateegia ja Tallinna keskkonnaamet räägib müra vähendamise vajalikkusest. Samuti on kogu jäätmejaama eelarve selle asukoha mittesobivuse tõttu nii suur, et mõnda mõistlikumasse kohta saaks sama raha eest tõenäoliselt ehitada kaks jaama,» ütles Pedak.

Üliväike eelarve

Ringmajanduskeskuse jaoks on linna eelarves kavandatud kaks miljonit eurot, mis ei sisalda teede rekonstrueerimist. Vimma sõnul on ehitushinnad kasvanud ja praegu väga muutlikud, mistõttu ei ole enne ehitushanke läbiviimist täpset lõpphinda võimalik öelda.

Argo Luude on väga skeptiline selles suhtes, et kahe miljoni euroga õnnestub midagi ehitada. «Me plaanisime ka ehitust ja arvasime, et saame kahe miljoniga hakkama, pakkumised tulid aga üle viie miljoni euro,» rääkis ta. «Ma ei ole kindel, et selle kahe miljoniga midagi teha saab.»

Pedaku sõnul on elanike mure see, et jäätmejaam tehakse valmis enne tänavate rekonstrueerimist ning siis öeldakse, et raha sai otsa. «Alustatakse just nagu valest otsast – prioriteet peaks olema tänavate korda- ja ohutuks tegemine, seejärel tuleks teha värsked mõju-uuringud ja alles siis otsustama, mis oleks jäätmejaamale parim koht,» sõnas Pedak.

Kohalike ainus võimalus on vaidlustada ka uus ehitusluba kohtus. «Nad ei arvestanud põhimõtteliselt meie ettepanekutega ja meil pole muud võimalust, kui taas kohtusse pöörduda,» ütles Lištšina. «Loodame, et linn ei väljasta ehitusluba ja saadab ümberprojekteerimisele.»

Uue ärimaja omanikuna saab Lištšina jäätmejaama rajamisest otsest majanduslikku kahju. «Surve mulle jäätmejaama tulekuga kindlasti suureneb ja tõenäoliselt kaotan ma kas üürnikke või üüritasu,» ütles Lištšina. «Seni arvestasime, et ärimaja tasub end 10+ aastaga ära, kuid sellise objekti läheduses peab arvestama pigem 20+ aastaga.»

Märksõnad
Tagasi üles