E-Kaubanduse Liidu juht: Eestil on ligi pool miljardit laekumata makse
Eestisse e-müüakse aastas 1,1 miljardi euro eest, millelt tuleb e-kauplejal tasuda maksud sihtriigis. Eesti maksuamet kontrollib kohalike ettevõtjate maksulaekumisi, kuid välismaiste kauplejate puhul loodab heasoovlikkusele, jättes maksud suuremas jaos kogumata.
Euroopa Liidus kehtib kokkulepe, mille kohaselt ettevõttel, kes müüb mistahes Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 10 000 euro eest, tuleb sihtriigis tasuda ka tekkinud maksud. Julgeme väita, et Eesti maksu- ja tolliamet seda, kas välisriikide müüjad seda teevad, täna süsteemselt ei kontrolli.
Eesti Panga andmetel tegid eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis e-ostlejad makseid välismaistele kauplejatele summas 520,6 miljonit eurot. Maksu- ja tolliameti andmetel deklareeriti Eestis samal perioodil müügikäive vaid 156,8 miljoni euro ulatuses. Teisisõnu on piiriülesest kaubandusest Eestisse deklareeritud vaid ligikaudu 30 protsenti tegelikust müügimahust. Ja nii aastast aastasse.
Andmed pärinevad e-kaubanduse liidu tellitud analüüsist, mille koostas advokaadibüroo Sorainen. Soraineni partneri, vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul võib käibemaksu erakordselt suure alalaekumise peamise põhjusena välja tuua õigusliku aluse puudumise andmete edastamiseks Eesti Pangalt ning makseteenuse pakkujatelt maksu- ja tolliametile, mis võimaldaks viimasel analüüsida ning tuvastada välismaised kauplejad, kes tõenäoliselt peaksid Eestis käibemaksu deklareerima ja tasuma, kuid kes seda ei tee.
Valitsuse kõrvad on seni kurdid
Tõstatasime Eesti E-Kaubanduse Liiduga teema juba kolm aastat tagasi. Oleme sel teemal kõnelnud ametnikest poliitikute ja ministriteni, statistikaametist ja maksuametist erinevate ministeeriumideni. Sõltumata tõigast, et jutt käib sadadest miljonitest, on seni teemale reageeritud leigelt.
E-kaubanduse olulisus sai parlamendis senisest rohkem tähelepanu, kui aasta tagasi loodi riigikogu e-kaubanduse toetusrühm, kuhu kuulub kokku 16 liiget, sealhulgas esindajad kõikidest erakondadest.
Tulles tagasi arvude juurde – lihtne matemaatika näitab, et riigil jääb täna ligi 145 miljonit eurot aastas saamata. Maksukohustused aeguvad maksude tahtmatu tasumatajätmise korral kolme aastaga ning tahtliku tasumatajätmise korral viie aastaga. Kolm aastat, mil oleme ametnikele ja valitsusele infot jaganud, on jäänud riigil saamata ligikaudu 435 miljonit maksutulu.
Sellega saanuks teha palju – tõsta õpetajate ja päästjate palku, toetada energiakriisis kannatajaid, suunata see kaitsekulutustesse või midagi neljandat. Miks mitte võtta eesmärgiks see raha maksugigantidelt ikkagi kätte saada ja tuua juba 2023. aastal Eesti riigikassasse?