/nginx/o/2012/03/05/998148t1h2709.jpg)
Algab pikem vägikaikavedamine Brüsseli ja ELi liikmesriikide valitsuste vahel: õigusvolinik Viviane Reding kuulutas välja esimesed sammud üle-Euroopaliste seaduste juurutamisel naisterahvaste protsendi parandamiseks ettevõtete juhatustes.
Viviane Reding asub naiskvoote jõustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödas on aasta Redingi esimesest ähvardusest, et kui vabatahtlikke samme ei astuta, järgnevad kohustuslikud meetmed.
ELi numbrid osutavad sellele, et suurte börsifirmade juhatustes on naiste protsent vaid 13,7 ehk tunduvalt alla 40 protsendi, mille Brüssel eemärgiks on asetanud.
Mitmes lõunapoolses liikmesriigis on aga õrnema soo osakaal sootuks madalam: Itaalias ja Portugalis üksnes 6 protsenti. Seda kontrastiks Skandinaaviale, kus reeglina on naissoost neljandik tipmistest ärijuhtidest.
Ees seisab kolm kuud avalikku arutelu selle üle, millised täpselt võiksid olla kvoodid ning millised firmad tuleks käsile võtta.
Paika tahetakse panna ka sanktsioonid mittekuuletujatele.
ELi-ülese kvoodi tiivul jäetaks peatselt seljataha Ameerika, kus firmade juhatustes on naiste osakaal 16 protsenti.
Aasias on naiste osalemine pigem erand, kui reegel. Seda sageli perekonnasidemete tõttu.
Indias ja Hiinas on firmade juhatustes naissoost üks isik 20st, Jaapanis aga 1 protsent.
«Kvootide fanaatik ma ei ole... Aga mulle meeldivad kvootide tulemused,» ütles Reding Financial Timesile antud intervjuus.
Euroopa Komisjoni ootab ees ülesmäge rühkimine. Kuigi Euroopa Parlament on kutsunud üles kehtestama siduvaid kvoote, on riikide valitsused valdavalt selliste sammude vastu.
Britannias eelistatakse vähem «sekkuvat» lähenemist nagu tööstusharude käitumisjuhendeid. Prantsusmaa eelistaks omaenda kvoote.
ELi seaduste läbisurumiseks on vaja kahte kolmandikku bloki rahvaarvu esindavate valitsuste toetust. Hiljutisel debatil Brüsselis hoiatasid 24 tööhõiveministrit 27st Redingit, et ta kohustuslike seadustega edasi ei pressiks, kuna teda toetavad vaid Austria, Belgia ja Soome.
Lord Davies Abersochist, kes Britannias antud küsimusega tegeleb, ütles eile Financial Timesile, et loodab mainitud ettepanekute heitmist prügikasti.
«Ma ei usu, et kvoodid on vastus... Ma usun, et õige tee on iseregulatsioon,» ütles ta.
«Ma usun, et kvootide kehtestamine üle Euroopa tooks kaasa suure pettumuse. See oleks viga.»
Paljud Euroopas jagavad Daviesi skeptitsismi. Saksa tööstuskoda BDI ütles, et kvoodid «ei tunnista äri reaalsusi».
Liikmesriikide vastuseisu tõttu on riiulile tolmuma jäänud mitmed ELi töökorraldust puudutavad seadusettepanekud.
2003. aastal käis EL välja mõtte piirata nädalast tööaega 48 tunniga. Selle meetme murdsid Briti opositsiooni hambad – nagu ka hiljutise plaani pikendada emapuhkust.
Mõned Euroopa suurettevõtted nagu Siemens ja Philips üritasid läinud nädalal Redingit ennetada, avaldades rea «naisjuhtimist» puudutavaid sihtmärke. Reding ütles, et ettepanekud on «huvitavad, aga ilmselt mitte piisavad».
Redingi samm tuleb aasta pärast üleskutset kasvatada naiste osakaalu juhatustes, millele laekus kaks tosinat allkirja, enamik neist väikeettevõtetelt.
Copyright The Financial Times Limited 2012