Elektrieksport kasvas mullu üle kolmandiku

Eesti elektri import on suurem kui eksport. Foto: Marko Saarm

Konkurentsiameti teatel ulatus elektri füüsiline import Eestisse mullu 7464 gigavatt-tunnini ja füüsiline eksport 4832 gigavatt-tunnini, kusjuures võrreldes varasema aastaga suurenes import 4,2 ja eksport 37 protsenti.

Eesti elektrisüsteemis toodeti 2021. aastal elektrienergiat 31,2 protsenti rohkem kui eelneval aastal – 6312 gigavatt-tundi. Eesti siseriiklik elektrienergia tarbimine oli 8944 gigavatt-tundi. Elektrisüsteemi hulgituru näitajate osas jätkus 2021. aastal suundumus, kus import ületas eksporti ehk Eesti tarbis rohkem kui tootis ning selline suundumus jätkub tõenäoliselt edaspidi, teatas amet.

2021. aasta elektrituru olulisem tendents oli ameti vaates tugev hinnatõus, mis on toimunud kogu Euroopas, ja eeskätt on olnud mõjutatud gaasihinna tugevast tõusust. Lisaks kasvas elektrienergia nõudlus keskmiselt 4 protsenti, kahekordistusid süsinikdioksiidi hinnad ning ilmastik mõjutas hüdroreservuaaride mahtusid, mis omakorda mõjutasid elektrihinda.

2021. aasta keskmiseks elektrienergia hinnaks kujunes Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas 86,73 eurot megavatt-tunni kohta, mis oli 2020. aasta hinnast 157,4 protsendi võrra kõrgem.

Ka maagaasituru suurim muutus oli 2021. aastal äärmuslik hinnatõus. Euroopa gaasihinna indeksi TTF-i (title transfer facility) hinnas toimus viiekordne tõus võrreldes 2020. aastaga. 2022. aastal on Venemaa sõda Ukraina vastu seadnud maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Maagaasitarneid Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidesse on vähendatud. Mitmetele liikmesriikides paiknevatele ettevõtetele on Vene gaasi müük peatunud. Nende sündmuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regiooni 60 teravatt-tundi aastas gaasinõudlus on tagatud praegu vaid Klaipeda LNG-terminali ning Läti gaasihoidlasse kogutud gaasiga. Praegu tehakse pingutusi, et regiooni rajada veel LNG võimekust.

Konkurentsiamet märkis, et Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud, et rohepööre peab toimima turumajanduse tingimustes ja EL-i aluslepingutes sätestatud vaba konkurentsi aluseid ei ole keegi muutnud. Suured energiaarved koormavad aga tarbijaid, kes vajadusel vajavad aina enam riigi abistavat kätt. Teiselt poolt on aga elektri kõrge hind just see, mis peab ameti vaates andma tugevama suuna taastuvelektri investeeringuteks ja kombinatsioonis madalate intressimääradega on parim aeg just turupõhisteks, mitte subsideeritud investeeringuteks. Tarbijaid on võimalik ajutiselt toetada riiklike meetmetega, nagu paljud riigid, sealhulgas Eesti, näiteks 2021. ja 2022. aastatel ka tegid.

Hüppeliselt kasvanud energiahindade kontekstis on sellised ajutised toetused kindlasti kiireim lahendus, leiab amet. Pikas perspektiivis tuleb aga mõelda lahendustele, mis tagaksid turuarengu ka edaspidi ja aitaksid sarnaseid olukordi minimeerida – näiteks energiaefektiivsuse tõstmine ja tarbijate teadlikkuse suurendamine energiasäästust, tarbimise juhtimise ja paindliku elektrisüsteemi, energiasäästu ning uute tootmisüksuste investeerimiskeskkonna soodustamine.