/nginx/o/2022/10/07/14883433t1h4461.jpg)
Nii füüsilisse kulda kui ka kinnisvarasse investeerimist on investorid läbi aegade pidanud küllaltki turvaliseks raha hoiustamise viisiks. Kuid mis on nende peamised erinevused ja kuidas valida, milline investeering just sulle sobib? Oleme kokku pannud väikese ülevaate kulla ja kinnisvara erinevustest.
Investeeringu suurus. Kulda investeerimine on äärmiselt paindlik. Investeeringu suurused on väga erinevad ning praeguse turuhinna juures saab Tavidis alustada juba 63 euroga, mis on praegu grammise kuldplaadi hind. Erinevalt kinnisvarast ei pea füüsilise kulla eest eraldi hoolitsema. Lisakulusid see ei nõua, välja arvatud juhul, kui kogused on suuremad ja kulda soovitakse hoiustada kolmanda osapoole juures.
Kinnisvara soetamisel on üldiselt tegemist suure investeeringuga, mille puhul tulevad sageli mängu ka välised finantseerimisvahendid. Tõsi, kinnisvarasse on võimalik investeerida ka ühisrahastusplatvormide kaudu ning sel juhul saab alustada väiksemate summadega. Sel juhul tekib juurde aga platvormi risk. Kinnisvara omamisega kaasnevad paratamatult ka hooldus- ja haldamiskulud.
Tasuvus. Kui kulla hind turul kukub, siis langeb ka investeeringu väärtus. Kulla hind sõltub paljudest faktoritest ja võib lühiajaliselt kõikuda. Pikas perspektiivis on kuld aga alati oma väärtuse säilitanud. Seetõttu on kuld väga hea valik sellele, kelle raha inflatsiooni eest pelgupaika otsib.
Kinnisvara hinnad on sarnaselt kullaga ajalooliselt oma väärtust säilitanud. Kinnisvara eelis kulla ees on see, et sellega on võimalik tekitada aktiivset rahavoogu ehk üüritulu. Samas tuleb kinnisvara eest hoolitseda, mis nõuab lisatööd ja kulutusi.
Aeg. Kulda võib investeerida nii lühi- kui pikaajaliselt. Selle hinna volatiilsus võimaldab teha kasulikke lühiajalisi tehinguid, kuid lühialjaline tehing on pigem spekuleerimine ning füüsilise kullaga on taoline tegevus raskendatud. Füüsiline kuld on mõeldud pigem pikaajaliseks hoidmiseks.
Ka kinnisvara puhul tuleb arvestada, et enamasti on tegemist pikaajalise investeeringuga. Kinnisvaraturul spekuleerimine on raskendatud, sest ostmise ja müümise protsess on teiste varadega võrreldes pigem aeganõudev. Üldjuhul ei esine kinnisvaraturul kõrget lühiajalist hinnakõikumist.
Likviidsus. Kulla üks parimaid omadusi on selle likviidsus, mis teeb selle paljude jaoks eelistatud ning turvaliseks investeerimisvalikuks. Kulla müümine ei ole keeruline, seda aktsepteeritakse üle maailma ja ostjaid leidub alati. Üks suur pluss on ka kulla erikaal, mis tähendab et näiteks ühekilone kullakang on väike nagu mobiiltelefon, ent väärt rohkem kui keskklassi auto.
Kinnisvaraga kauplemine on keerulisem. Selle müük on aeganõudev ning võib osapooltele stressirikkaks ning kalliks kujuneda. Erinevalt kullast ei saa seda kaasas kanda. Samuti tuleb arvestada kinnisvaratehingutega seotud juriidikat.
Tootmine ja hind. Kuld ei ole lõputu ressurss ning selle kaevandamine muutub ajas üha keerukamaks. Kulla kasutusala laieneb pidevalt ning juba praegu kaevandatakse kulda vähem, kui selle järele nõudlust on.
Kuigi kinnisvara sisendeid ehk tooraineid on maailmas piiratud kogus, on võimalik aina rohkem maju ja kortereid ehitada. 2008. aasta kinnisvarakriis näitas, mis juhtub, kui elamispindu toodetakse liiga palju. Samas ei saa öelda, et kulla hind on kinnisvara omast stabiilsem. Küll aga on turulangusega seotud mitmeid riske – näiteks, kui kinnisvara on juba ostetud ja arendus on pooleli, võibki see kriisi tõttu ehitamata jääda.
Hindade läbipaistvus. Kullaga kaubeldakse avatud turgudel ning selle hinnad (ja hindade ajalugu) on kõigile näha. Kinnisvara puhul ei ole hinnad nii läbipaistvad ning kõik andmed vara seiskorra kohta ei pruugi olla ostutehingu hetkel kättesaadavad.