Eesti Panga president: murelikuks teeb, et valitsusel pole plaani kulutamist tagasi tõmmata

Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul peavad keskpank ning valitsus hinnatõusu ohjeldamisel käima ühte jalga. Kuigi on mõistetav valitsuse otsus toetada elanikke ja ettevõtteid energiakriisis ning aidata Ukraina põgenikke, teeb murelikuks see, et kulude vähendamise plaani ei ole näha.

«Ette vaadates ei ole näha trendi, et valitsusel oleks plaani kulud tagasi tõmmata,» lausus Müller Eesti Panga värske majandusprognoosi tutvustusel. Mülleri sõnul peaks pikaajalisem plaan olema selles suunas, et valitsus laenudega pidevat ja täiendavat lisaraha majandusse ja tarbimisse ei suuna. 

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk sel aastal 2,9% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), tuleval aastal 4,2% ning ületuleval aastal 3,5%. 

Mülleri sõnul on eelarve püsiv miinus umbes kolm protsenti SKTst. «Iga kümnes euro, mida riik kulutab, on laenuraha,» ütles ta. «Murelikuks teeb, et ei paista, et miinus oleks vähenemas.» 

Hinnakasv on ostujõu ära söönud

Raha kulutada on ka lihtne, sest tänu hinnatõusule ja maksulaekumiste suurenemisele on eurode juurdevool majanduses jõuline. 

Mülleri sõnul ei ole vahet, kas majanduses on raha rohkem tänu madalamatele intressimääradele, valitsuse toetustele ja laenurahale või pensionireformiga inimeste kätte antud rahale. «See kõik tekitab suuremat hinnatõusu,» lausus Müller.

Kui selle aasta keskpaigani püsis tarbimise kasv tugev, sest vaatamata sellele, et inimeste sissetulekute kasv kõrge hinnatõusuga sammu ei pidanud, üritati tarbimist hoida varasemal tasemel säästude arvelt, siis see ei saa lõpmatuseni kesta. Kui aasta keskpaigani kasvas tarbimine kaks korda kiiremini kui sissetulekud, siis selle aasta lõpp ning uus aasta näitavad teist pilti ning keskpanga prognoosi kohaselt tarbimine väheneb.

«Järgmise aasta algus näitab selgelt, et kiire hinnakasv on ostujõu ära söönud. Järgmise aasta tarbimine on väiksem kui sel aastal,» lausus Eesti Panga prognoosimeeskonna juht  Rasmus Kattai. Keskpank ootab paranemist alles 2024. aastal. 

Kui püsihindades kasvab eratarbimine sel aastal tänu tugevale esimesele poolaastale aasta kokkuvõttes 2,8 protsenti, siis tuleval aastal väheneb 0,9 protsenti.