Mida teha hoiu-laenuühistu pankroti korral?

Õigusbüroo HUGO.legal juht Erki Pisuke sõnul on hoiu-laenuühistu liikmete ainus võimalus oma vara tagasi saada läbi pankrotimenetluse. Foto: HUGO.legal

Eile kuulutas kohus välja seni suurima liikmete arvuga hoiu-laenuühistu, Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti ning suure tõenäosusega jääb ligi 900 investorit suurest osast oma rahast ilma. Mida sellises olukorras teha, selgitab HUGO.legal peajurist Erki Pisuke.

Riik hoiu-laenuühistu üle järelevalvet ei tee ega taga ka hoiuseid, mistõttu ühistu pankroti korral riik kuidagi hoiuste hüvitamisega appi ei tule. Seega maksejõetuks muutunud hoiu-laenuühistu puhul on ainus võimalus hoiustajal oma raha tagasi saada läbi pankrotimenetluse, mille väljavaated sõltuvad suuresti ühistu varasematest rahapaigutustest.

Kuna pankrotimenetlus nõuab ka hoiustaja aktiivset tegevust, siis tasub teada, millised on mõned olulised pidepunktid pankrotimenetluse korral.

10 soovitust hoiu-laenuühistu pankroti korral

1. Kui saad teadlikuks pankrotiavalduse esitamisest, siis järgi ühistu kohta pankrotiteateid Ametlikes Teadaannetes. Pankroti väljakuulutamisel ilmub selle kohta teade ning algab ametlik pankrotimenetlus.

2. Pankroti väljakuulutamise teates on kirjas võlausaldajate esimese üldkoosoleku kuupäev ja koht. Esimese koosoleku päevakorras on ka halduri kinnitamine, pankrotitoimkonna valimine ja ühistu tegevuse jätkamise otsustamine. Liikmel tasub kindlasti koosolekul osaleda või saata sinna oma juristist esindaja.

3. Hoiustaja jaoks on äärmiselt oluline oma nõuetest (sõlmitud hoiuselepingust) kahe kuu jooksul pärast pankrotiteate ilmumist haldurile teatada. Seda tähtaega ei tohi kindlasti mööda lasta, kuna õigeks ajaks esitamata nõuete rahuldamisjärk tuleb alles pärast tähtajaks esitatud nõuete rahuldamist. See tähendab, et hoiustaja jaoks väheneb raha tagasisaamise võimalus märkimisväärselt.

4. Üldkoosolekul on iga võlausaldaja (hoiustaja) häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Oluline on eristada nõuet, mis tuleneb ühistuga liitumisel sissemakstud osamaksust ning hoiuselepingust tulenevat nõuet.

5. Tasutud osamaksu eest üldkoosolekul hääli ei saa. Samuti on osamaksu tagasisaamine pankrotimenetluse käigus äärmiselt ebatõenäoline, kuna see saab kõne alla tulla üksnes pärast kõigi teiste nõuete rahuldamist. Seega hoiustajad, kes on vabatahtlikult maksnud sisse minimaalsest suurema osamaksu, on osamaksust tuleneva nõudega keerulisemas seisus.

6. Hoiustatud summade osas saavad liikmed võlausaldajate koosolekul hääli võrdeliselt oma osa suurusele. Samuti osalevad liikmed hoiuselepingu puhul pankrotivara müügist laekunud raha jagamisel vastavalt jaotisele. Tähelepanu, nõude rahuldamisjärk sõltub sellest, kas nõue on tähtaegselt kahe kuu jooksul esitatud või mitte.

7. Uue pankrotiseaduse kohaselt nõuete kaitsmise koosolekut enam ei korraldata ning nõudeid kaitstakse ja vastuväiteid esitatakse kirjalikus menetluses. Pärast nõuete teatamise kahekuulise tähtaja möödumist koostab haldur esialgse võlausaldajate nimekirja ning esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Mõistlik on juristi abiga nimekiri läbi töötada ning vastuväidete korral need põhistatult esitada.

8. Hoiu-laenuühistu eripära arvestades võib pankrotimenetlus venida pikaks. Kui kõigi võlausaldajate kõigi nõuete tähtpäev saabub pankroti väljakuulutamisega, siis ei mõjuta ühistu pankrot kuidagi hoiu-laenuühistu enda väljastatud laenude tähtaega. See tähendab, et kui ühistu on väljastanud laenu kümneks aastaks, siis on laenuvõtjal õigus seda ka 10 aastat tagasi maksta.

9. Lõpuks taandub kõik sellele, kuivõrd kvaliteetne on ühistu laenuportfell ning kui hoolikalt ning milliste tagatiste vastu on laenud väljastatud. Sellele saab esmase hinnangu anda ajutine haldur pärast ühistu varalise seisundiga tutvumist. Kui hoiu-laenuühistu pole laenuvõtjate maksevõimet piisavalt hinnanud või on raha laenanud välja endaga seotud isikute äritegevuste finantseerimiseks, siis võib pilt osutuda üpris nukraks.

10. Halduril on võimalus tagasivõitmise korras teatud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid kehtetuks tunnistada, kuid alati on võimalus, et raha on sedavõrd ära skeemitatud, et midagi olulist pankrotivarasse tagasi saada ei õnnestu.

Kahjuks on ka Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kohta meedias kirjutatud, et 13,5 miljonit eurot laenati marginaalse käibega seotud osapooltele. Neid tehinguid ongi pankrotimenetluse käigus vaja lähemalt vaadata. Igal juhul on tarvis pingutada, et võimaluse korral pankrotivara tagasivõitmiste arvelt suurendada.

Allikas: Erki Pisuke, Hugo.legal