Vaata, milline temperatuur peab olema sinu töökohal

Kõige kõrgem temperatuur peab olema kontorites, kus inimesed ei tee füüsilist tööd. Foto: www.freepik.com

Tööandjad on dilemma ees, mida teha sel kütteperioodil: kas kütta nii, nagu varem või hoida energiakuludelt kokku. Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula annab ülevaate, milliseid seadusest tulenevaid nõudeid peab täitma.

Töökohas peab olema võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Töötaja tööruum, sh ruumi temperatuur, ei tohi töötaja tervist ja heaolu kahjustada. Õigusaktides ei ole sätestatud, milline peab olema tööruumide temperatuur.

Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ja õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lõige 4).

Soovituslik temperatuurivahemik lähtuvalt töö laadist on:

• töö, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;

• töö, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;

• töö, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuab teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;

• töö, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;

• töö, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.

Tööruumi sisekliimaga ja sellest tuleneva töökorralduse muutmise vajadusega seotud otsuse puhul on oluline hinnata riske, arvestada võimalike tagajärgedega ning säästa inimeste tervist. Soovitav on töötajatega läbi arutada, millised oleksid talle sobivaimad võimalused olukorra lahendamiseks.

Energiakriisiga seoses on võimalus üle vaadata töö- ja puhkeaja korraldus, sh piisavad puhkepausid, mille puhul on oluline, et neid saaks jahedas töötamisel teha soojas ruumis.

Kontoritöö puhul kasutada kaugtöö kokkuleppeid ja anda töötajatele võimalus olla soojemas kodukontoris. Siiski tuleb meeles pidada, et kaugtööd saab teha ainult kokkuleppel, st tööandja ei saa küttekulude kokkuhoiuks sundida töötajat kaugtööd tegema.

Mõelda läbi tööriietus ja vajadusel tavasid muuta. Tööriideid kandvatele töötajatele soetada vajadusel soojemaid riideid (näiteks soe pesu ja soojemad sokid).

Töötajal tuleb mõista, et tööruumi temperatuur saab sellel aastal olema madalam, kui näiteks eelmisel aastal ning võimalusel tuleks kanda soojemat riietust. Samas ei tohi tööandja panna töötajat olukorda, kus alluv on võimetu külma tõttu tulemuslikult tööd tegema. Tuleb kuulata töötajate ettepanekuid olukorra leevendamiseks.