P, 2.10.2022

Eesti majanduse väljavaade sõltub edasisest hinnakasvust

PM Majandus
Eesti majanduse väljavaade sõltub edasisest hinnakasvust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Raha ostujõu vähenemine mõjutab Eesti majanduse tulevikku kõige enam.
Raha ostujõu vähenemine mõjutab Eesti majanduse tulevikku kõige enam. Foto: Willfried Wende/ Unsplash

Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks ligi 19 protsenti. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist 7 protsendi lähedale ja 2024. aastal 2 protsendi juurde. 

Hinnatõusu prognoos võtab arvesse, et Euroopa Keskpank on rahapoliitikat karmistamas ning see muudab laenuraha kallimaks. Lisaks on valitsusel kavas reguleerida energiahindu, mis alates oktoobrist kärbib mõnevõrra üldist hinnatõusu, leiab Eesti Pank oma majandusprognoosis.

Kuna Eesti on kiireima hinnakasvuga riik euroalal, seavad nii tootmise kallinemine kui ka elukalliduse tõus riigi majanduse vastupanuvõime märksa suurema surve alla.

Kiire hinnatõusu mõju majanduskasvule avaldub tugevamalt selle aasta teises pooles ja viib Eesti majanduse langusesse. Käesoleva aasta esimene pool osutus Eesti majandusele oodatust paremaks. Venemaa sõjalise agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonidega seotud tarneprobleemid jäid kardetust väiksemaks ja tarbimine suurenes jõudsalt kõrgetest hindadest hoolimata.

Tarbimine on hoogsalt suurenenud tänu kasutusele võetud säästudele, kuid ettevaates säästud enam samaväärset tuge ei paku. Nii on lähiajal oodata tarbimise vähenemist. Selle aasta kokkuvõttes kahaneb majanduse maht tõenäoliselt 0,5 protsenti. Järgmisel aastal jõuab majanduskasv aga eeldatavasti ühe protsendi lähedale ning kiireneb seejärel 2024. aastal 3,5 protsendi kanti. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ümbritseb nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni väljavaadet tavapärasest suurem ebakindlus.

Tööturu seis püsib vaatamata majanduslangusele küllaltki hea. Palgakasv jääb sel ja järgmisel aastal tugevaks, hoolimata sellest, et tööturg mõnevõrra jahtub, sest töökätest on endiselt puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad. Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10 protsenti, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemel alles 2024. aasta lõpuks. Tööpuudus jääb tänavu eeldatavasti 6,5 protsendi tasemele ja peaks tuleval aastal tõusma 8,6 protsendile. Prognoos eeldab, et arvestatava osa tööpuuduse kasvust annab tööd otsivate Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturu statistikasse.

Eesti majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sektori käekäik. Lisaks eksporditurgude nõrgemale seisule suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele, mis pärsib majandusaktiivsust. Eksporditellimused on juba vähenenud ning oluline on, et samal ajal, kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakriisiga toimetulekuks, ei jääks siinsed ettevõtted välismaistega võrreldes kehvemasse konkurentsipositsiooni.

Euroopa Keskpank tõstab intressimäärasid ja see hakkab pidurdama inflatsiooni. Euroopa Keskpanga nõukogu on tõstnud hinnakasvu aeglustamiseks euroalal rahapoliitilisi intressimäärasid ja praeguse hinnangu järgi kavatseb neid tulevikus veelgi tõsta. Selle tulemusena tõusev euribor kergitab laenuraha hinda ka Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele, jahutades majandust ning pidurdades ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu. Samas tuleb arvestada, et intressimäärade tõusu mõju jõuab hindadesse täies ulatuses alles umbes aasta jooksul. Lisaks ei sõltu hinnakasvu kontrolli alla saamine üksnes rahapoliitikast. Suur osa kiirest hinnakasvust nii Eestis kui ka euroalal tervikuna tuleb pakkumise probleemidest, eelkõige kordades kallimaks läinud energiast.

Eelarvepoliitikal on suur roll hinnasurve vähendamisel. Energia kallinemisest põhjustatud majanduslanguse tingimustes ei lahenda riigi kulutuste suurendamine majandusele takistuseks olevaid probleeme, vaid lisab hinnakasvule veelgi hoogu. Energiakriisi mõju ajutine leevendamine ja pikaajaline lahendamine nõuavad valitsuselt täiendavaid kulutusi, samuti sõjapõgenike teema ja riigi kaitsevalmiduse suurendamine.

Eelarve on aga sügavas puudujäägis ka ilma nende erakorraliste kulutusteta ja seda hoolimata maksutulude väga kiirest kasvust. Kui Eesti jätkab samal kursil, siis järgmistel aastatel eelarvepuudujääk süveneb ja ergutab täiendavalt hinnakasvu. Eesti alusinflatsioon, mis jätab arvesse võtmata energia- ja toiduhinnad, on viimastel kuudel ületanud aastavõrdluses 10 protsendi taset. Eesti alusinflatsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelarvepoliitika ja tarbimise maht majanduses. Seega on oht, et lisaks kõrgetele energiahindadele võib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet hakata vähendama ka täiendav hinnasurve, mis tekib riigirahanduses tehtud valikutest.

Märksõnad
Tagasi üles